Küsitlus

Millist bussikorraldust eelistad?

Punaveteranid usaldasid hauduvad jalad helladesse kätesse

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kui Monika Simm meesteklubi veterani Taavi Männamaa tagajäsemete kallal askeldab, jääb fotograaf Rein Parmul üle vaid kuiva suuga pealt vaadata. Kaur Paves

Staadioni tänaval pööraseid koosviibimisi korraldavad seeniormehed on leidnud uue muusa jalaravispetsialisti näol, kes on härrade vanaduspäevad taas särama löönud.

Eakat kampa regulaarselt külastava Monika Simmi sõnul pole jalaravi ometi tarvilik mitte ainult vanuritele, vaid tegelikult kõigile tööl käivatele inimestele. “Üks-kaks korda aastas peaks spetsialisti külastama, et suuremaid probleeme ennetada,” kinnitas ta. “Aga Eesti inimene selle ameti võlusid veel ei tea.”

Ootamatu oht

Värske patsiendi Taavi Männamaa peal tegi Simm kärmelt selgeks, et esmalt huvitab teda jalgade üldseisund. “Seega käiakse läbi küüned – näete, siin ongi sissekasvanud küüs. Eakatel tahes-tahtmata küüned paksenevad ja neid on raske lõigata,” vuristas ta hoolealuse ümiseva heakskiidu saatel.

Veel enne tuleb aga pilk peale heita inimesele kui tervikule: vaadata üle endised diagnoosid või kui neid ei ole, siis selgitada lihtsalt vestluse teel välja, kas tal võib olla näiteks diabeet või südame- ja veresoonkonnahaiguseid. “Väga ohtlik on, kui tavaline pediküürija ei tea, et inimene võtab verevedeldajat, et trombe lahustada, ja asub talda masseerima,” kirjeldas Simm. “Võib juhtuda, et jalas ongi tromb, mis massaažiga liikuma pannakse, ja kui see südamesse jõuab, lõpeb asi halvasti.”

Just nimetatud tõbi on küljes ka Männamaal, kes täienenud teadmistepagasist suisa vaimustusse sattus. “Verevedeldajat olen võtnud juba aastaid, kuid nüüd siis tean, mida tohib masseerida, mida mitte. See kergendas meie kodust elu oluliselt,” kiitis ta.

Hirm amputeerimise ees

Ehkki jalaravispetsialisti võib nimetada ka ravipediküürijaks, pidas Simm ülimalt oluliseks toonitada, et tegemist on ikkagi meditsiinilise haridusega professionaaliga, kes oskab läbi viia ka tarvilikke uuringuid. “Vanema generatsioonil on oluline see, et tasakaal püsiks ja liigesed ei kuluks,” kõneles ta. “Kui tuvastame, et tasakaal on rohkem ühe külje peal, siis sisetaldadega saame seda paremaks sättida. Kui jalas vereringe korras, on teil ka terviklikult parem olla.”

Männamaa möönas, et tasakaaluga jagub tal tõepoolest omajagu probleeme: nii kui poodi saab, tekitb tunne, nagu põrand kõiguks. “Kodus aga olen selili pikali ja vaatan telekat,” tunnistas vanahärra samas pattu. “Kuhu sa siin linnas liigudki? Elan suures majas kolmandal korrusel: käid ühe tiiru ümber maja ära ja siis tuled tuppa tagasi.”

Järjekorras oma kohta nooliv Rein Parm on aga paadunud diabeetik, kellele Simm enda sõnul kõvasti toeks on olnud. “Et ei tekiks olukorda, kus astute kuskil pudelikorgi jalga, ise ei tunnegi ja lõpuks jõuame amputatsioonini,” manitses spetsialist.

Jalaseen naistele

Parm kiitis ka ise, et jalad pärast protseduure enam sugugi endistviisi turses pole ning küüneravivahendki on oma tööd tublisti teinud. “Aastaid olen diabeeti põdenud, kuid jalgu polnud mul seni keegi kontrollinud – puhta tegemata töö teiste arstide poolt,” hurjutas ta.

Peavoolumeditsiini suunas on etteheiteid külvata Männamaalgi. “Mind hoiti kaks kuud haiglas ja tehti röntgenpilte eest ja tagant. Iga kord küsisin üle, et ega mul songa pole. Vastati ikka, et ei ole. Kui siis välja sain, märkas üks teine arst kohe, et song. Ometigi ise ju nägin, et suur muhk on.”

Pikalt Soomes toimetanud ning seal erialase hariduse omandanud Simmi väitel mõjub Maarjamaal üllatavalt see, et siin otsib mees ta enne üles kui naine. “Naine tuleb alles siis, kui olen mehele juba välja öelnud, et tal jalaseen on,” naeris ta. “Meestele on aga hävitavalt mõjunud Nõukogude armee: kirsad tegid oma töö. Jalad läksid oma õigest asendist sageli välja ja hakkasid hauduma.!

Mõistmatu laristamine

Siiski kinnitas Simm, et ka traditsioonilisel pediküüril on tähtsa teenusena oma koht olemas, mida halvustada ei maksaks. “Kosmetoloogid teevad head tööd : kellel on ikka küüsi vaja lakkida, saavad selle seal tehtud,” märkis ta. “Mina küüsi ei laki, küll aga teen küüneproteese. Kui on küüs kollane, katki ja inetu, siis mina suudan selle ilusaks teha.”

Männamaa aga rääkis, et tal on nüüd proua ees tavaks kelkida, et mehelgi oma isiklik pediküür olemas on. “Sellest tema omast ei saa ma üldse aru: 20 eurot maksad sinna ära ja mis nad siis teevad – lakivad küüsi või?”

Meesteklubi vaimne liider, reformierakondlane Kalev Jahnson nõudis küll, et tema isiklikud hädad vaka all hoitaks, ent raius ka omalt poolt, et Simm on asju ausalt ajanud. “Meil kõigil on temast palju kasu,” arvas ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 28/02/2018 21:10:43



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.32872700691223