Küsitlus

Mitme punktiga hindad kümne palli skaalal Tammeka lõppenud hooaega? (Ära unusta, et Kevin Rääbis andis kaheksa.)

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

1918. a 19. veebruaril otsustas maapäeva vanematekogu kuulutada Eesti iseseisvaks vabariigiks ja teavitada sellest avalikkust Eestimaa rahvastele suunatud manifesti abil. Moodustati kolmeliikmeline päästekomitee: esimees Konstantin Päts, liikmed Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Tuli leida aeg ja koht manifesti avalikustamiseks, mis ühtaegu tähendas võimu üleminekut rahvuslike jõudude kätte. Asjaga oli kiire. Enamlased põgenesid Saksa keiserliku armee üksuste eest, kes tulid „koha peal korda looma“. Otsustavad sündmused koondusid kolmele päevale: laupäev, 23., pühapäev, 24. ja esmaspäev, 25. veebruar, seda täpselt sajand tagasi. Mis neil päevadel toimus Pärnus, sellest lähemalt allpool.

Teatavasti kuulutati Eesti iseseisvus esimesena välja Pärnus 23. veebruari õhtul. Seega päev varem kui Tallinnas. Sündmusest osa võtnud pärnakad meenutasid toimunut nii.

23. veebruar oli päikseline talveilm. Õhus oli juba tunda kevade lähenemist. Paari päeva eest oli Tallinnast enamlaste vangistusest tagasi jõudnud maapäeva liige hugo Kuusner. Ta teadis, et päästekomitee tahab Eesti Vabariigi välja kuulutada Haapsalus, eesti polgu kaitse all. Kui see aga ei lähe korda, siis Pärnus, kust enamlased olid juba põgenenud, Saksa väed aga veel mitte jõudnud.

Sama päeva hommikul saabus Tallinnast Jaan Soop. Maapäeva ametnik. Võttis jalast kõrge kalossi, mille voodri vahele oli peidetud kaks õhukest paberilehte iseseisvusmanifesti tekstiga. Nüüd oli see vaja kohalikus trükikojas lendlehena paljundad. Telliti 60 000 eksemplari.

Pärnu rahvuslased, avaliku elu tegelased leidsid, et sobiv koht manifesti ettelugemiseks rahvale on Endla teatrimaja välisrõdu. Sinna kinnitati kaks suurt tõrvikut, mis süüdati põlema. Lipuvardasse tõmmati Eesti trikoloor.

Mõni minut enne kella 8 õhtul saadi trükikojast manifesti esimesed eksemplarid. Need toimetati rõdule, kuhu koondusid ka seltskonnategelased. Otsustati, et ajaloolise dokumendi loeb teatriesisele väljakule kogunenud rahvahulgale ette tugeva ja selge diktsiooniga Hugo Kuusner. Puudus ju igasugune helivõimendus. Hugo Kuusner alustas Juhan Kuke ja Ferdinand Petersoni koostatud teksti ettelugemist.

„Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võeraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik piirud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma". Nüüd on see aeg käes.“

Ja edasi: Sel saatuslikul tunnil on Eesti maapäev , kui maa ja rahva seaduslik esindaja otsustanud kuulutada „Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides tänasest peale iseseisvaks demokratiliseks vabariigiks“. Ja lõpetas sõnadega: EESTI! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida võid. Asu ehitama oma kodus, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres! /---/ Elagu iseseisev demokraatiline Eesti vabariik! Elagu rahvaste rahu! Eesti maapäeva vanemate nõukogu. Tallinnas 21. veebruaril 1918.

Kuusner lõpetas lugemise. Rahvas paljastas pea, kõlasid hurraahüüded. Eesti sõjamehed tulistasid õhku kolm kogupauku uue vabariigi auks. Juubeldamine väljakul kestis tükk aega. Tänavad olid hilisõhtuni täis jalutajaid. Rahvale teatati, et 24. Veebruari keskpäeval toimub Endla ees suur meeleavaldus.

Nii ka läks. Kohal oli palju põlispärnakaid, õpilasi ja eesti sõjamehi. Meeleolu oli ülev, kallistati ja suudeldi üksteist. Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnus koostati akt, millele kirjutas alla 17 avaliku elu tegelast. Mõni aeg hiljem kuulutati Eesti Vabariik välja veel Viljandis ja Paides. Siis olid aga kohal Saksa keiserliku väe eelsalgad, kes kasutasid põhiliselt korras olevat kitsast raudteed, et jalavaeva vähendad. Tulijad ei tahtnud Eesti iseseisvusest midagi teada. Küll võtsid nad vastu baltisakslaste tänusõnu ja lubasid kindlat korda ning julgeolekut Wilhelm II kaitse all.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 22/02/2018 10:59:13



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.35883688926697