Küsitlus

Millist bussikorraldust eelistad?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

1918. a 19. veebruaril otsustas maapäeva vanematekogu kuulutada Eesti iseseisvaks vabariigiks ja teavitada sellest avalikkust Eestimaa rahvastele suunatud manifesti abil. Moodustati kolmeliikmeline päästekomitee: esimees Konstantin Päts, liikmed Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Tuli leida aeg ja koht manifesti avalikustamiseks, mis ühtaegu tähendas võimu üleminekut rahvuslike jõudude kätte. Asjaga oli kiire. Enamlased põgenesid Saksa keiserliku armee üksuste eest, kes tulid „koha peal korda looma“. Otsustavad sündmused koondusid kolmele päevale: laupäev, 23., pühapäev, 24. ja esmaspäev, 25. veebruar, seda täpselt sajand tagasi. Mis neil päevadel toimus Tallinnas, sellest lähemalt allpool.

23.02 pärastlõunal sattus Haapsalu suunast tulev saksa jalgratturite eelsalk Keilast lõuna pool Tallinna punakaartlaste vastupanule. Sakslasi oli alla saja sõjamehe, eesti punaseid 400 ringis. Enamik neist erariietes, ilma mingi väljaõppeta ja lahingukogemuseta. Polnud siis ime, et sakslased jäid peale, kaotades langenutena 4 meest punaste ligi 40 vastu.

Sakslaste peajõudude staap asus Saue mõisa. Sinna kiirustas päästekomitee esindus eesotsas K. Konikuga. Paluti sakslastel oodata esmaspäeva, 25. veebruarini linna sisenemisega. Selleks ajaks seatakse valmis ruumid keiserlike vägede majutamiseks. Tegelikult taheti aega võita Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks. Nii see ka läks. Sakslased vajasid puhkepäeva kosumiseks ja oma üksuste korraldamiseks.

Mari Raamat meenutas. 24.02 hommikul, kui enamlased olid põgenemas Tallinna reidil jäävangis seisvatele sõjalaevadele ja linnas toimus üksikuid relvakokkupõrkeid põranda alt välja tulnud eesti omakaitsega, organiseeris päästekomitee manifesti trükkimise ja selle üleskleepimise kogu linnas. Kuna oli pühapäev, kästi helistada pikalt kirikute kellasid ja pastoritel lugeda kantslist manifest ette. Läksin Jaani kirikusse, mis oli rahvast pilgeni täis. Meid kõiki vallutas suur ja vägev sõna oma iseseisva riigi algusest. Rahva kirikust välja tulles paistis päike heledasti. Nii hämaras hoones kui väljas, samuti inimeste südameis oli täielik pühadetundmus.

Ja literaat Artur Adson, luuletaja Marie Underi abikaasa, kirjutas oma mälestustes: On päikesepaisteline, selge, parajalt külm 25. veebruari hommik. Õhus võib aimata juba kevadet. Tänavanurkadel seisab inimesi, kes loevad üht väikesevõitu üles kleebitud paberilehte. See on „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Oodatakse Saksa vägede saabumist ja arutatakse, kuidas nad suhtuvad meie iseseisvumisse. Kas lasevad seda maitsta, või …?

„Korraga on Saksa vägede algus Peetri platsil (praegune Vabaduse väljak) kohal. Jalgratturite kolonn. Higistavad ja lõõtsutavad noorukesed soldatid, peas teraskiivrid, hüppavad ratastelt. Nad olla tulnud haapsalu poolt ja üle väinagi sõitnud nad ratastel. Need noorukid ei näe küll välja kohutavad ega metsikud. Mõni balti mutike tuleb ja torkab voorivankreid vedanud hobustele tükikese leiba mokkade vahele. Neile tundusid ju sakslased tõeliste päästjatena.

Õhtul on avalikud platsid ja kesklinna tänavasopid Saksa väeosi täis. Tallinnal on korraga sõjalaagri ilme. Inimesed kõnnivad lõkketuledest mööda, hinges küsimus: mida toob homne päev?“

Aga homne päev toob kaasa Saksa okupatsiooni alguse. Võim Eestis läheb Põhjakorpuse ülema, kindral Adolf von Seckendorffi kätte. Ta asub koos oma staabiga Toompea lossi. Ei tunnista mingit Eesti iseseisvust ega võta jutule päästekomitee liikmeid. Hiljem küll kohtub nendega, kuid ainult selleks, et seletada: mingit eesti vabariiki ega selle võimuorganeid ei ole olemaas! Lepitagu kujunenud olukorraga ja täidetagu täpselt kõiki okupatsioonivõimude käske. Venemaa ja Saksamaa ametlikuks piiriks on 1918. Aasta 18. Veebruari rindejoon. Eesti läänesaared alluvad otseselt Saksa riigile. Ülejäänud Eestis teostavad Saksa väed korra tagamiseks politseivõimu. Nende alade saatus selgub pärast sõja lõppu rahulepingu sõlmimisel. Võib olla luuakse kohalike rüütelkondade poolt Balti hertsogiriik.

Eesti avaliku elu tegelased kuulasid ja mõtlesid. Suur ilmasõda pole kaugeltki veel lõppenud. Liitlased püsivad kindlalt läänerindel ja tungivad peale Balkanil ja Lähis-Idas. Saksamaa liitlaste – Austria-Ungari ning Türgi olukord on õige nutune. Eks me näe, mida tulevik toob.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 21/02/2018 22:23:21



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34338688850403