Küsitlus

Kas saad eesti.ee kirjad kätte?

Sahtlipõhja ununenud tervisetõend võib viia priske trahvini

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Seadusvangerduse mõjul on kätte jõudnud aeg, mil enda teada eeskujulikud eakad autojuhid digitaalse mahajäämuse tõttu seadusesilma hammaste vahele sattuda võivad.

Ehkki kord, mille kohaselt aegunud tervisetõend automaatselt ka juhiloa kehtivusele lõpu teeb, kehtib juba 2013. aasta algusest, jõuab kibe tõde tuhandete ohvriteni alles nüüd. Erilise löögi all on üle 65-aastased sohvrid, kellel kümneaastase juhtimisõiguse juures perearsti antud volitused vaid viis aastat kestavad – nüüd saabki viieaastane tsükkel paljude jaoks esimaest kordselta ümber.

Kirjakasti avarustes

Mitme nimeka perearsti sõnul on patsiendid uute nõuetega püsti hädas. Hiie Karelson tõdes, et infot, kellel patsientidest tõend lõppema hakkab, arstile ühte kohta kokku ei jooksegi. “Igaühe kohta eraldi võib seda muidugi otsida, aga eks sellele kuluks kõvasti õdede tööaega,” tunnistas doktor. “Kui meil olekski täielik info, siis kuidas meiegi seda kõigi patsientideni suudaks toimetada? Sageli ei võeta ju telefonigi vastu ja hiljem selgitatakse, et ei juleta võõrastele numbritele vastata.”

Anneli Rätsep Ülikooli perearstikeskusest märkis samuti, et kümme aastat on piisavalt pikk aeg, et tervisetõendiga seonduvb sootuks ununeda võiks. “Usun siiski, et ka arvutikaugetel inimestel on kedagi, kes arvutiga tuttavam, ja võiks aidata digilugu.ee keskkonnas kehtivusaega vaadata,” soovitas ta. “Lisaks sellele saab sealt infot milliseid soovitusi on arstid külastusejärgselt andnud, kui suured on olnud raviteenuste kulud, milliseid ravimeid on välja kirjutatud ja kas retseptid on apteegis.”

Nimelt jagab teavet tõendi aegumise kohta maanteeamet igaühele eraldatud eesti.ee postkasti kaudu, ent kellel on sealne info tihedamini kasutatavale meiliaadressile suunamata, võib virtuaalset käehoidmist ootama jäädagi. Rääkimata muidugi neist seenioritest, kel kompuutri taha üldse asja pole.

Salaja EMO-s

Perearst Vitali Karpenko teadis rääkida koguni iseenda kogemusest, et ehkki tema tervisekõlblikkus saab ümber märtsi alguses, pole ta siiani selle kohta ühtki kirja saanud, kuigi jälgib tööülesannete tõttu eesti.ee-d pidevalt. “Meie programmis ei ole sellist kohta, kuhu tulevad teavitused, et patsiendil on tõend aegumas, ta on käinud EMO-s või käis tema juures kiirabi,” kurtis tohter.

Doktor Marje Koha lisas, et pilti hägustab tõik, et varem on väljastatud tõendeid vastavas komisjonis või mõne muu tervishoiuteenuse osutaja juures, mille kohta perearstil andmed puuduvad. Marika Plaksi hinnangul võib probleeme olla eeskätt nendel, kes üleminekuajal paberilt elektroonsele tõendile pidid ise tõendid tolleaegses ARK-is registreerima.

Eva Loskit meenutas, et tema nimistu liikmeid on segaduse tõttu tabanud ka rängim võimalik karistus: trahv loata sõidu eest. Mõnedki hoolealused on teavitamata jäänud ja miks, on arstile teadmata. Kui ka vajalik IT-lahendus loodaks, pole kõigi patsientide kontaktandmed Loskitile ikkagi kättesaadavad. “Aadressid ja telefoninumbrid on ka ju delikaatsed isikuandmed, mida meie kätte ei saa, kui patsient ei avalikusta neid arstile,” arvas ta.

Reaalselt võimatu

Tagatipuks ei saa Loskit enda sõnul maanteeametist ka telefoni teel andmeid, kas tõend kehtib. Viimane probleem tõstatunud, kui ühel patsiendil polnud PIN-koode. Üldse liigub meie ühiskond linnavolinikust perearsti tähelepanekute kohaselt suurema salastatuse suunas. “Näiteks pean mina haiguslehe väljastama,
teadmata, kus patsient töötab. Patsient ise ütleb, mis tööd ta teeb,” ütles Loskit.

Levinud seisukoht resümeerib ometi, et oma dokumentatsiooni korrasoleku eest peaks ikka iga abivajaja ise vastutama. Perearst Viive Valge pereõde Leili Kapsi leidis, et on väga tore, et riik inimesi teavitab, ja veel suhteliselt aegsasti. “Teisalt arvame, et inimesel on ikka endal ka mingid kohustused ja ta peaks ise oma asju jälgima,” sedastas ta. “Pigem on probleeme tervisedeklaratsiooniga, mille digitaalse täitmisega vanemad inimesed väga hästi hakkama ei saa, aga siis nad leiavad kellegi, kes aitab.”

Maia Gavronski arusaama järgi on perearsti peamine ülesanne eelkõige haiguste ennetus ja ravimine, mitte seadusemuudatustest klientide teavitamine, mis peaks jääma ikka inimese enda vastutusalasse. Sirje Saar lisas omalt poolt, et arsti initsiatiiv pole siinkohal lihtsalt reaalselt võimalik.

18 õnnetut

Hiie Karelsoni väitel on perearstidel informeerimisega palju pakilisemaid probleeme kui tervisetõendid. “Näiteks võiksime ka meie automaatselt teada saada, kui patsient on haiglasse või traumapunkti sattunud, kuid praegu see nii pole,” pakkus ta.

Ruth Ladva tõi aga kogu protsessi sisse täiesti uue dimensiooni: nimelt on arstil tegelikult väga raske hinnata, kuidas patsient autoroolis hakkama saab. “Üks asi on terviseseisundi, aga hoopis teine juhtimisoskuse pädevuse hindamine – ka seda võiks mingi aja tagant uuesti üle vaadata.”

Lõuna prefektuuri Tartu patrulltalituse juht Alvar Pähkel rahustas tõendipuudulikke siiski, et eraldi reide politsei aegunud tervisetõendiga inimeste jahtimiseks ei korralda. Viimase kolme kuu jooksul on avastatud 144 juhtimisõiguseta roolikeerajat, neist vaid 18 on olnud juhid, kel tervisetõend aegunud. “Taolise rikkumise avastamisel ei ole politseiniku esmaeesmärgiks kopsaka rahatrahvi määramine,” rõhutas Pähkel.

Nii on olnud juhtumeid, kus peatatud juhtimisõigus tuleb näiteks mõnele eakamale juhile väga suure üllatusena, kuid on ka juhte, kes sõidavad kuid selles teadmises jätkuvalt ringi. “Sestap on iga juhtum ja selles osaleva inimese lugu erinev ning on iga politseiniku kaalutlusõigus otsustamaks, kas rikkujale määratakse rahatrahv kohapeal või talle koostatakse väärteoprotokoll, mis võimaldab teha otsuse 30 päeva jooksul,” rääkis Pähkel. “On olnud ka juhuseid, kui inimene saab selle aja jooksul loa taas kehtivaks, menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatakse ja karistust sellega ei kaasne.”

 

Tarmo Vanamõisa
maanteeameti eksamiosakonna juhataja

Maanteeamet teavitab isikuid vähemalt 30 päeva enne tervisetõendi kehtivuse lõppu ette. 2017. aasta oktoobrist saatis amet kolm korda teavituse tervisetõendi kehtivuse lõppemisest nendele isikutele, kelle elektronposti aadress oli andmebaasis olemas, või kes olid eesti.ee keskkonnas vormistanud elektronposti aadressi suunamise. Sellele eelnevalt said mõned kodanikud samasuguse teavituse juba juunis.

Jaanuari alguseks oli kehtetu tervisetõendiga peatunud juhtimisõigus umbes 14 000 inimesel, aga see arv on pidevas vähenemises. Tartu statistikat meil eraldi ei ole.

Lisaks eeltoodule on tervisetõenditega seonduvat temaatikat korduvalt kajastanud ka meedia.Kuna tervisetõendi ja juhilubade kehtivuse ajad võivad olla erinevatel kuupäevadel, siis peab kodanik ise jälgima, et dokumendid oleksid õigel ajal uuendatud. Kodanik peab ise minema ameti e-teeninduse keskkonda aadressil, kontrollima, kas tal on kehtiv tervisetõend, ja uuendama enda isiklikud andmed, et tulevikus saaks amet talle teavitusi saata.

Kui isikul on olemas paberil tervisetõend, aga ta ei ole seda ametile esitanud, siis tuleks tal minna teenindusbüroosse ja lasta teenindajal see tõend liiklusregistrisse kanda. Uued digitaalse tervisetõendi andmed saadetakse liiklusregistrisse automaatselt, kodanik peab aga jälgima, et ta õigel ajal perearsti külastaks.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/02/2018 22:22:32



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.24579691886902