Küsitlus

Millist Tartuffi filmi ootad suurima ärevusega?

Maraton meelitab raskuste kiuste

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Raivo E. Tammel läheb mõõduvõtus viimase koha peale tihedaks rebimiseks. Sportland

Pärast kolmeaastast vahet originaalrajale naasvalt Tartu suusamaratonilt ei jää kõrvale needki atleedid, kellel varasemate kogemuste põhjal suusad ilmselgelt edasiliikumist segavad.

Tervisesportlaste eestkõnelejaks kujunenud Raivo E. Tammega kõrvuti on jälle väljas mullu Tehvandi ringil nühitud lühendatud distantsil 2346 lõpetanu seas viimaseks jäänud vapper soomlanna Terttu Salonen, aga ka võitjast kaugeimale jäänud kohalik, üldarvestuses tagant kolmandaks rühkinud Kaitlyn Lääts, kes tõdes, et on hea tunne vähemalt kahest inimesest parem olla. “Uuesti maratonil osalema motiveerib mind see, et tuleme koos sõpradega ning meie enda vahel on konkurents,” rääkis ta. “Ehk õnnestub olla auväärne neljas tagantpoolt või siis veel parem.”

Lastagu taastuda

Läätse sõnul on kindlasti huvitavam, kui peab sõitma muudkui uusi radu, mitte kuus korda ühte ja sama ringi. “Eelmisel aastal oli ka raske jälgida, kui maha ma teistest võistlejatest jäänud olen, kuna ei teadnud, mitmes ring neil käsil on. Õige raja puhul on seda kindlasti lihtsam näha,” märkis Läänemaa neiu, lisades, et ettevalmistus on jäänud kesiseks, sest kodumaakonnas tuleb lumi alati hiljem maha.

Eelmisel aastal 2331. kohal platseerunud Janar Kurisoo kinnitas uut starti põhjendades, et üks õige endast lugupidav Eesti mees peaks ikka täispikka Tartu suusamaratoni korra elus läbi sõitma. On ju 63 kilomeetrit treenimata taseme juures aukartustäratav vahemaa. Lisaks on Kurisool korraldusmeeskonnale üks mehine soovitus: “Olgu mehed ja tõstku põhiüritused laupäevasele päevale, et lihtsurelik saaks enne argipäeva natukenegi taastuda.”

Pelutav punktivõrdlus

Kurisood vaid kohaga edastanud 56-aastane professor Arne Merilai rääkis, et on võhmainimene ja naudib raja aktiivse tempoga läbimise ja seal erinevate ülesannete lahendamise protsessi. “Minusuguseid oleks maratonil kindlasti palju rohkem, aga eduhüsteeria tõrjub seda segmenti,” sõnas ta.

Merilai on pika elu jooksul läbinud kolm maratoni ning absoluutselt iga kord on olnud pidamine nässus, kuid suurt muret see rahvasportlasele ei tekita. Istuva eluga inimesele on tema hinnangul liikumine väga tähtis, kas või korra-paar nädalas.

“Tartu maratonil motiveerib mind kõige rohkem hea ja mitte liialt ekstreemne rada, enne ja pärast sellist tugevate soonte luksust ei ole ja kakerdamist on palju rohkem,” selgitas ta. “Kirev rahvamöll ja punktivõrdlus ei tea kellega aga ajab pigem eemale. Jäetagu tõsine võistlus esisajale ja olümpiale, rahvahulkadele lubage sõbralik spordipidu ilma tagant piitsutamata.”

Lumenappuse mõju

Rapla seeniorile Ants Tammele ei pakkunud eelmise aasta eksperimentaalmaraton midagi meeldivat, ent sellegipoolest on ta tänavugi rivis. “Olen terve elu mingi spordialaga tegelenud. Minu vanuses on põhiline aktiivne liikumine,” põhjendas ta.

Ometi leidub tagarivis omajagu neidki, kes sedapuhku suusad nurka jätnud. Triin Loik (2343.) otsustas sel aastal mitte osaleda, sest palju teisi kohustusi ei oleks treenimiseks liialt aega jätnud. “Kindlasti mõjutas otsust ka viimaste aastate lumenappus, mis annab väga tugevalt tunda Tallinna piirkonnas,” lisas ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/02/2018 22:12:15



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.33624601364136