Kõik uudised Paberväljanne Online

Pool aastasada „Naapurivisa“ mälumängudest

Tõepoolest pool sajandit, sest sari kestis 1966. aastast 1970. aastani. Igal aastal kaks järjestikku kohtumist – esimene Helsingis, teine nädal hiljem Tallinnas.

Seda mõlema vennasrahva tugevamatest teadjameestest koostatud kolmeliikmeliste võistkondade vahel. Korraldajad Soome erakanal Mainos-TV ja Eesti Televisioon. Mäng läks eetrisse otsesaatena pühapäeva õhtuti algusega kell 8 ja kestis tund aega. Seega kõige vaadatavamal ajal ja kujundatud ka vastavas formaadis. Muusikaliste vahepalade esitajateks olid mõlema maa tipptegijad. Eestlastest muidugi Soomes ülipopulaarne Georg Ots. Aga veel Uno Loop, Endel Pärn, Helgi Sallo, Heidi Tamme ja mitmed teisedki.

Kohtunikena jagasid žüriis punkte kaks professoritest akadeemikut, mõlemat keelt vabalt valdavat lingvisti: Lauri Posti ja Paul Ariste. Saadet juhtisid Kristi Rautainen ja Rein Karemäe, keda hiljem asendas Valdo Pant. Esimestes mängudes esindasid meie kilbareid Valdo Pant, Hardi Tiidus ja Voldemar Panso. Aga Pansole tuli peagi teatriga seotu vahele ja egas ta loomeinimesena olnudki mälumänguri tüüp. Tema asemele võeti laia silmaringiga enesekindel spordiajakirjanik Toomas Uba. Ja kui 1968. a Pant saatejuhiks pandi, kuulus tema koht Tõnis Laisaarele, kes iseloomustas oma eelkäijat järgmiselt.

„Koostööst Pandiga on jäänud parimad muljed. Laia silmaringiga mees oli. Mängijana ei tikkunud meeskonnas esile. Kui teadis, ütles kõhklemata õige vastuse ära. Kui ei teadnud, oli vait. Oletamise ja spekuleerimise peale ei läinud, teisi nende arutelus ei seganud.“ Ja „musta habemega mees“ Hardi Tiidus, kodumaiste mängude korüfee, tundis ennast ka „Naapurivisas“ nagu kala vees.

Soomlaste esimängijaks oli sügava bassihäälega muhe mees Esko Kivikoski. Kaaslasteks Väinö Sutinen, estofiilist ehitusmees, ja Keijo Virtamo – Otava kirjastuse entsüklopeediate koostaja ning toimetaja. Nii et omamoodi professionaal.

Nagu võistluste käik näitas, olid kolmikud peaaegu võrdsed, mis tagas tasavägiselt põneva heitluse. Kord juhtisid soomlased punkti või paariga, siis jälle meie mehed. Kord võitsid napilt hõimuvelled, siis jälle eestlased. Viimane, 1970. a jõukatsumine jäi viiki, nii et lõppseisuks kujunes sõbralik 2,5 : 2,5. Punktide kogusummas siiski väike ülekaal eestlastel. Seepärast jäeti valgest kivist tahutud igati kaalukas kuju – Soome skulptori Roy minimalistlikus maneeris „Mõtlevad vennaksed“ Tallinna telemajja.

Sarja viimastes mängudes prooviti mitut uuendust. 1970. a pandi eestlane ja soomlane paariti vastama oma lemmikalal neljale küsimusele. Tiidus ja Kivikoski võistlesid antiigi tundmises. Uba ja Virtamo spordi valdkonnas. Laisaar ja Sutinen varias ehk üldteemadel. Võistluse teine pool 12 küsimusega oli endiselt meeskondlik.

Tänu „Naapurivisale“ oli Hardi Tiidus lahe taga sedavõrd tuntud, et jäi oma populaarsuse poolest eestlastest üksnes Georg Otsale alla. Hardi pajatanud Laisaarele järgmise loo. Avas mängule järgnenud hommikul oma hotellitoa akna ja pistis habetunud lõua värske õhu kätte. Nähes seda, hüüdnud üle tänava pargis mänginud koolipoisid kogu kõrist: „Huono, huono! Eilen illalla sina hävisit Kivikoskille!“ Tõlkes siis „Hale, hale! Eile õhtul sa kaotasid Kivikoskile!“

TV3 korraldas 1993. a sügisel nostalgiahõngulise „Naapurivisa“ meenutusmängu. Uus aeg ja uued mehed, kui Tõnis Laisaar välja arvata. Soomlased olid targad poisid, aga mitte nii hea ettevalmistusega kui nende vana kaardivägi. Eestlased – peale Laisaare veel Aare Sirel ja Tiit Kuningas, võitsid veenva ülekaaluga.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 31/01/2018 22:21:48



test version:0.11762094497681