Küsitlus

Kas toetad 15-sentimeetrise muru maksimumpikkuse tühistamist?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Maxima nimetab end odavaks poeks ja vaeste eest seisjaks, kuid reaalsus näitab kahjuks midagi muud.

Võtkem või minu lemmik, kõige odavam ja lahjem õlu, millele konkreetselt reklaami tegema ei hakka. Annelinna Maximates maksab see väärt jook 1,39 eurot, mini-Rimis aga 69 senti ehk poole vähem. Kus siin see soodus on? Kvaliteetõlledest ei hakka parem rääkimagi. Ilmselgelt on Leedu kaubandusketis keegi end segi kamminud.

Hinnatõus salaturul

Kahjuks on valitsuse puru­loll aktsiisipoliitika jõudnud ka mustale turule. Olin sunnitud sada pakki salasigarette ette ostma, sest müüja ähvardas, et aktsiisitõusu tõttu peab temagi hinda tõstma. Paraku varud igavesti ei kesta. Kui suitsu poest ostaksin, võiksin sama hästi kogu majahoidja palga otse kauplusele kanda. Lihtrahva kiusamise asemel võiks valitsus mõned tõelised kitsaskohad likvideerida.


Järgmisena saab Uuno mehekätt tundma Must Manner. Raimo Jõgeva

3. jaanuaril, Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval tuli riigis valitsev anarhia jälle ilusti välja. Paljud juhmakad panid lipu küll välja, kuid mina olin ainuke, kes oma majas sellele ka musta leinalindi lisas. Korduvalt olen pidanud ümbruskonna venelastele seletama, et mälestuspäev on ikka leinapäev, mitte mingisugune rõõmupüha. Üks nurjatu muidugi vastaski selle peale, et teil võib ju olla leinapäev, aga meil püha.

Ühistu esimehe käest sain patriootliku akti eest kohe sõimata: mina pidavat ikka alati teistest erineda tahtma ja see kõige targem olema. Helistasin siis meeleheites läbi kõikvõimalikud institutsioonid alates linnavalitsusest ja lõpetades riigikogu kantseleiga, kuid kõik olid nagu peata kanad ja midagi konkreetset soovitada ei osanud. See jutt, et lipupäev on kohustuslik ainult riigiasutustele, ei maksa ka mitte midagi – nendel on ju nagunii iga päev lipud väljas. Kogu maailmaga on keeruline võidelda.

Pakt Kõluga

Rõõmu teeb aga see, et olen oma kuulsal pingil sõbraks saanud lähikonnas elava naljamees Erkki Kõluga. Olen ammu rõhutanud, et oleme ju sisuliselt kolleegid – tema ehk isegi suurem joodik kui mina. Erkki kinnitas, et loeb minu lugusid, ja mina valetasin, et loen Õhtulehest tema omasid, kuigi ma seda sopalehte osta ei jaksa. Pärast jutuajamist tuli Erkki varsti tagasi ja kinkis mulle oma kanapildiga raamatu „Anekdoodi aabits“. Autogrammiga teos on oma viis sentimeetrit paks ja olen kingi üle väga uhke.

Rõhutan, et vastupidiselt mõnele väitele on minu puhul asotsiaalist asi ikka väga kaugel. Kunagi võisin ju olla, kuid nüüd enam ammu mitte. Kas asotsiaalil on kõrge pension, kindel töökoht ja peaaegu isiklik elukoht? Lisaks – ei tahtnud sellest küll nii vara kilgata, kuid nüüd pole valikut – on mul juba broneeritud järgmine reis Aafrikasse.

 

Heino Hainsalu
endine bussijuht

Tartu esikirjaniku Lehte Hainsalu vennana ei saa ma sugugi rahul olla, et Uuno minu poega DJ Heikit leheveergudel pudilõuaks nimetab. Tõsi ta on, et poiss sitasti laulab, aga ikkagi. Naisele see igatahes ei meeldi: viskas selle lehenumbri kohe minema. See on ikka täielik jama; tean, kus Uuno elab, ja kavatsen temaga nelja silma all rääkida. Käin enne ainult poest läbi

Autor: Uuno Kivilinnast (5889 9383)
Viimati muudetud: 31/01/2018 23:03:45



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.33659219741821