Küsitlus

Kas toetad 15-sentimeetrise muru maksimumpikkuse tühistamist?

Mehenässi seksuaalsusest Balti medalikunstini

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Näiliselt tundetud loomatümikad võivad kunstniku käe kaudu edasi anda hiiglaslikke mõttelende. Erja Kärkkäinen

Kunstimajas 18. jaanuaril üheaegselt avatavad kolm näitust tervitavad juubeliaastat mitmekülgse huumoriprisma kaudu.

Suures saalis aitab vaesemad velled hädast välja Soome kunstnike Anssi Hanhela ja Erja Kärkkäineni ühisnäitus „Uus maastik“, mis vaatleb ümbritsevat maailma kolmest lähtepunktist: inimese suhe ühiskonna, teiste indiviidide ja loodusega. Hanhelale võib maastik iga kord olla täiesti värske kogemus ning uue elu lootustandev algus. Kärkkäinen aga maalib oma tundeid, andes neid edasi loomade ja looduse abil. Koos moodustub kahte lähenemist ühendav uus maastik, mis on nähtud kummalise huumoriprisma kaudu.

Vanad sõbrad

Hanhela on Oulus elav maalikunstnik, kes päevikuvormis maalib keskealise mehe elu, jäädvustades nii oma seksuaalsust, ahistavat ühiskonda kui kooselu naisega. Analüüsides ja süstematiseerides kunsti kaudu tundeid, naerab ta mürinal kõige üle. 1980ndatel Soome kunstiellu saabunud Hanhela on varem nii Eestis kui Tartuski näitustel osalenud, viimati 2015. aastal meie oma Kunstimajas Lapimaa kunstnike ühisprojektis „Kuidas lugeda pimedas?“.

Samas linnas resideeriv teatritaustaga maalikunstnik Kärkkäinen on jõudnud tööd rügada lavastaja, stsenaristi ja lavakunsti õppejõuna. Kirjalikul ja visuaalsel narratiivil on oluline roll ka tema lavastuslikes projektides ning kogu tema praktikat iseloomustab interdistsiplinaarsus. Sobiva meediumi määrab projekt: Kärkkinen osaleb näitustel 2012. aastast ning on viimastel aastatel teinud palju koostööd just Hanhelaga.

Kell 16.30 langeb väikeses saalis saladuseloor Tõnis Vindi plakatikujunduste valikut tutvustavalt näituselt. Kujundas ju Vint oma esimesed plakatid juba 1960. aastate lõpus vahetult peale ERKI lõpetamist piimatööstusele ja muusikaüritustele. Kuigi ka neis on hilisemast ajast tuttavaid vindilikke jooni ning elemente, võime nende puhul siiski rääkida pigem kümnendile omasest kujunduskeelest.

Tõeliseks Vindi tour de force’iks saab lugeda komplekti 1980. aastate esimeses pooles valminud plakateid, mis on peamiselt mõeldud nii teiste kunstnike ühisnäituste kui grupiväljapanekute jaoks. Eesti graafika korüfee Jüri Hain on öelnud, et 1980ndatel kerkis plakat staatusse, milles pole seisnud ei kunagi varem ega hiljem ning Vint on kindlasti autoriplakati tõeline suurmeister. Kunstniku autorlus on selgelt tähtsamal kohal kui reklaamitav ning nii võib Vindi plakateid käsitleda iseseisva ja olulise komplektina tema loomingulises pagasis.

Kümnes šanss

Juba kell 16 kuulutatakse monumentaalgaleriis avatuks kümnes Balti medalikunsti triennaal alapealkirjaga „Balti ühtsus“. Alates 1986. aastast on Leedu medalikunstnikud koostöös sealse kunstnike liiduga triennaali organiseerinud ning sel aastal on kümnenda juubeli puhul kutsutud peale Balti riikide kunstnikke ka Poolast ja Rootsist.

Seoses kõigi Baltimaade peagi läheneva sajanda juubeliga on näitusele valitud sada teost ning väljapanek käib läbi kõik osalevad riigid. Asjaosaliste kinnitusel on medalil kui kunstivormil lihtsalt sedavõrd palju eeliseid, et ümmarguse tähtpäeva tähistamiseks sobida: see on pikaealine, lihtsasti levitatav ning mälestab erinevaid sündmusi, ideid ja isikuid.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 17/01/2018 23:00:03



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34683394432068