Küsitlus

Kas oled näinud toidukullereid liikluses sigatsemas?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Mitte kõik tehnikauuendused ei hõlbusta elu – nii mõnigi neist kipub abitumaid kodanikke hoopis kahjustama.

Selle tõdemuseni jõudsin unelmate maal Küprosel. Kohe saabudes juhatati mind läbi klaasist pöörduste –Kivilinna Konsumis ega Saare Maximas selliseid pole. Kuna minu tempo on alati kiire olnud, ei pannud hämaras seda naljakat süsteemi tähelegi ja põrutasin peaga vastu klaasi. Klaas oli paks, minu pea aga pehmem. Kohalikud veel mõmisesid midagi stiilis “Orait?”, aga ma ei mõistnud sellisele mõnitusele midagi vastatagi. Muhk püsis mitu päeva peas. Kellele selliseid totraid uksi vaja on?

Põõsas või pingil

Naiskaaslased ei kõlvanud reisigrupis kuhugi, kuid selle eest sain omale eluaegse semu – kõrge ühistujuhi Raimo Jõgeva, kellele nüüd pidevalt helistan ja uudiseid teatan. Kõva naljamehena küsin ikka kõigepealt, kas Jõgeva kuuleb – ja jaatava vastuse peale põrutan, et oma arust helistan ikka Tallinna.

Paljud on narrinud, et kui ma nii kange mees olen, miks siis ometi ühtki kreeka jumalannat linade vahele ei saanud. Süüdistada saab puhtalt haridussüsteemi: inglise keeles oskan ainult “I love you” öelda, kuid esimesele kohtingule see päris hästi ei sobi. Selle taha asi jääbki, tegelikult võiks Küpros oma tütarlastele rohkem võõrkeeli õpetada.

Eestis on jälle omaette hädad: küll prouad mulle juba tormi jookseksid, kui mul omaette elamine oleks. Kahjuks pean valitsuse saamatuse tõttu nagu üliõpilane ühiskorteris redutama ja kuhu ma neid siis kutsun: põõsasse või pingi peale? Ja ega see olukord enam parane: enne kui terve elu rüganud töömees Bingo peavõitu ei saa, ta endale korterit lubada ei suuda.

Soss-seppade paraad

Mingi väärikus peab mehele ikkagi jääma ja koduväiks ma kellelegi ei lähe. Sõprade halb kogemus räägib selle kohta selget keelt. Ka mul oli kunagi naine, kel kaheksa tuba ja saungi olemas. Tundub justkui ahvatlev, aga kui minu nägu ühel hetkel enam ei meeldinud, siis kästi mul oma seitse asja võtta ja sinna, kust tulin, tagasi minna. Igal mehel on õigus oma elamisele.

Seega jääb rõõmu tunda ainult tööst, kus olen saavutanud kõrge professionaalse taseme. Enamik majahoidjaid pühib suitsukonisid mingi pika harjakesega kühvlikese peale, nii et pooled maha jäävad. Mina veel nii vana pole, et kummardada ei jõuaks – teist nii puhast kõnniteed annab Annelinnast otsida.


Luksusliku pakettreisi jaoks peab majahoidja tööd rügama mitu aastat. Merike Kotter

Mulle kuulub korteriühistu täielik usaldus ning võin osta piiramatus väärtuses tööriistu – kõik makstakse kinni. Hiljuti läks lumelabidas katki ja uue leidmiseks tuli pool linna läbi käia. Küll mina juba tean, mis hea on, ja peab tõdema, et kodumaised labidad ei kõlba kassi saba allagi. Need on rohkem laste mänguasjad – vähegi tihedamat sulalund ei kannata. Õppigu Fiskarsilt.

Lõpuks sain korraliku Kanada labida. Tõesti imekerge riist ja kestab veel pikalt. Nii kaugele oleme siis jõudnud – teiselt poolt maailma tuleb meie lumerohkesse riiki niivõrd elementaarset kaupa vedada. Oleme küll uhked oma IT-saavutuste üle, kuid kõige lihtsamaid lumelabidaid teha ei oska.

 

Ilme Kärt
pruut-kojanaine

Tore, et Uuno elusalt ja tervelt kodus on. Las inimene reisib, lõbutseb ja hõiskab. Mina tervislikel põhjustel kaasa minna ei saanud ja hädade vastu lähemalt huvi tunda on labane.

Uuno olevat kahe neegriga laua peal tantsu löönud. Mis siin armukadetseda, las noor mees võtab elust veel, mis võtta annab. Samas kõik ei saa ka riigist lahkuda, mõni peab kodumaad hoidma. Nagunii me päris koos ei ela – tema ei saa minu kõrval magada, sest mina pidavat norskama nagu vana hobune. Järgmise reisi võtame vast koos ette, aga ei tea, mis Uunol plaanis on.

Päris ilma kingituseta Uuno siiski ei saabunud. Tal on neid naisi ikka nii palju valida, et ei tema tea, keda võtta, keda jätta. Seda me veel ei tea, milliseid suguhaiguseid Küproselt kaasa toodi. Arsti juurde tema juba ei lähe: äigab kohe rusikaga lauale selle jutu peale.

Raimo Jõgeva
korteriühistute liidu nõukogu esimees

Eks nalja sai, aga muidu oli Uunoga reisil väga tore. Lennukis saime kohe jutu peale ja ilusti tuttavaks. Grupiga koos liikusime ja kogu aeg ta mul silmapiiril polnud, kuid mingeid probleeme ei tekkinud.

Ühe korra oli mees alkoholiga liiale läinud ja ronis lavale. Me küll takistasime, et ära mine tantsijaid segama, kuid tema ikka läks. Midagi hullu sellest samas ei tekkinud. Ise ei tarbi ma alkoholi üldse. Ka daamidega käitus Uuno korralikult ja kaklustesse ei sattunud.

Suure rändajana ütlen, et iseenesest julge tegu selles vanuses elu esimesele välisreisile minna, kui keeltki ei valda. Nii, kui vaba aeg tekkis, läks Uuno üksi kondama, aga tuli alati kokku lepitud ajaks tagasi. Tema taga ootamist ei olnud.

Korra eksis ta ka täiesti ära, aga suutis ikka ühe pargi nime meeles pidada ja andis suvalisele bussijuhile kaks eurot, et meie bussiparklasse ära visataks. Täitsa imestan, et hakkama sai. Eks see oli talle õppetunniks, et tuleb tähelepanelik olla ja mingid märgid alati meelde jätta. Peamine, et paanikasse ei satu. Kontaktid saime igatahes vahetatud ja kui Uuno veel kunagi reisile tahab minna – pole probleemi!

Autor: Uuno Kivilinnast (5889 9383), toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 17/01/2018 21:59:59



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.3166708946228