Küsitlus

Millist bussikorraldust eelistad?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kas linnaisad jahtisid bussipeatustesse paigaldatud püünistega rullnokki, küsis nii mõnigi terava pilguga linlane. Rasmus Rekand

Vaatamata rae intensiivsele jou-jou-kampaaniale ei kipu ihult ja hingelt noored tartlased end ametlikult linna sisse kirjutama. Ja miks nad peaksidki, kui de jure külalisena toimetada majanduslikult sootuks tulusam on?

Novembris lõppenud kampaaniaga „Registreeri tartlaseks“ püüdis linnavalitsus turundusjuht Helen Kalbergi sõnul kodanike südametunnistusele koputada. „Kampaania oli suunatud inimestele, kes elavad Tartus, tarbivad siinseid teenuseid, aga kelle maksud laekuvad mujale,“ vihjas Kalberg. „Muu hulgas elab Tartus väga palju tudengeid, kes siia sisse kirjutatud ei ole, aga veedavad siin õpingute raames vähemalt kolm aastat.“

Humoorikad meemid

Katse erines varasematest, kus registrikande eest osalejatele lihtlabaselt meeneid jagati, sest sel teel saavutatud lojaalsus on osutunud ajutiseks. „Selge on see, et mõtteviisi murdmine ei toimu üle öö – see on pikaajaline protsess. Sõnumid olid mõeldud meeldetuletusena, mis võivad mõjuda ka tagantjärele,“ rääkis turundusjuht. „Tooksin siinkohal võrdluse suitsuanduri kasutamisega – aastatepikkune teavitustöö ja kampaaniad on lõpuks vilja kandnud ja hukkunute arv tõesti kordades vähenenud.“

Sestap sai loominguline lahendus sedapuhku suunatud enam noortele ja nooremale keskeale. Nimilaulu kirjutas staarräppar Jarek Kasar ja samast laulust pärinevad ka plakatitel kajastunud sõnumid. „Lisaks plakatitele bussipeatustes, kleebistele linnaruumis ja reklaamidele linnaekraanidel mängiti laulu ka kaubanduskeskuste siseraadiotes. Samuti kasutati erinevaid Facebooki pakutavaid võimalusi, muu hulgas teemaga seonduvaid humoorikaid meeme,“ rääkis Kalberg.

Kuidas aga suhtuvad omavalitsuse meelitustesse sihtgrupi esindajad ise? Maaülikooli üliõpilasesinduse esinaise Anett Kurmi sõnul on kampaania küll julge ja sihtgruppi vaadates peakski selline olema, kuid ülemäära ei kõneta. „Paljude tudengite jaoks ei ole mõistlik kirjutada ennast välja koduvallast, mis pakub neile rohkem hüvesid, ning see on ka mõistetav,“ tunnistas ta. „Teisalt olen nõus, et kampaania tuleks suunata nendele tudengitele, kellele koduvald hüvesid ei paku ja kes ei tunne kodukohaga suuremat seotust.“

Sõidutoetus loeb

Tervishoiukõrgkooli tudengite esindaja Kristjan Laubholts nõustus, et erilist mõju plakatitel pole. „Tundub, et on üritatud olla noortepärane, aga sellega on üle pingutatud, pigem võiks olla rõhutud sellele, et Tartu on ikkagi suurelt seotud haridusega ja Tartu vaimuga,“ arvas ta.

Ka Laubholtsi tähelepanekute kohaselt ei anna ülikoolilinna registreerimine õppureile erilisi eeliseid, pigem vastupidigi. „On tudengeid, kellele vastavalt praktikakohale tasutakse sõidutoetust punktist A punkti B sõltuvalt praktika- ja elukohast,“ tõi ta näite kaugeltnurgameeste ja -naiste plussidest. „Aga kokkuvõttes on tudengitele suunatud kampaania kehv valik, sest enamik neist veel ei tea, kuhu nad tulevikus tööle lähevad, ja need, kellel on plaanid olemas, on kas juba end sisse kirjutanud või ei tee seda kunagi.“

Lisaks tähendavad moodsad paindlikud õppevormid paljude jaoks seda, et Taaralinna õppima tulles ei rajata siia isegi mitte ajutist elukohta. „Kõrgemas usuteaduslikus seminaris on sessioonõpe ja keegi pole pidanud sellepärast Tartusse kolima. Seega ei puuduta teema meid üldse,“ tõdes sealse üliõpilasesinduse juhatusse kuuluv Karina Baumverk.

Andku tasuta asju

Kõrgema kunstikooli esitudengi Priit Kanguri väitel võiks linn sissekirjutuse eest midagi ka vastutasuks anda, kas või tasuta bussisõidu. Tema läbi viidud küsitlus näitas, et vaid väga üksikud kaasõppurid on end tartlaseks registreerinud. „Tartu ei paku midagi, mis tooks kasu, ei tasuta ühistransporti, majutust ega sööki. Tudengid, kes on Tallinnast pärit, väitsid, et see tooks neile ainult kahju, sest kaotaksid pealinnas tasuta sõidu,“ selgitas ta.

Kui isegi mõni patrioot tahaks ülla eesmärgi nimel ametlikult linlaseks hakata, kujuneb see Kanguri hinnangul väga keeruliseks. „Ühiselamusse ei saa ennast registeerida ja üürikorterite omanikud ei taha sellest samuti midagi kuulda, sest tudengid ei viitsi hiljem ennast välja kirjutada,“ lausus ta.

Minimaalne efekt

Ainukeseks reaalselt mõjuvaks ajendiks pidas Kangur lasteaiakohti. Nende vajadus aga tekib mõistagi juba neil, kes juured püsivamalt alla on ajanud. „Ei saa väga aru, kellele see välireklaam on mõeldud,“ sõnas ta. „Pigem raha raiskamine, mille oleks võinud hoopis tudengiliikumistesse suunata.“

Niisiis pole imestada, et omavalitsuse sõbrakäest hinnanguliselt alla saja inimese kinni haaras. Rahvaarv kasvas kampaaniaperioodil küll märkimisväärselt, kuid seda eelkõige sundliidetud Tähtvere valla arvelt. „Kampaania kandis sel aastal eelkõige teavitavat eesmärki ja numbriline efekt oli minimaalne,“ tunnistas turundusjuht Kalberg.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 13/12/2017 23:01:28



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.28353500366211