Küsitlus

Kus vaatad jalgpalli MMi kõige meelsamini?

Tartu riisus arhitektuuripärlite koore

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Varem nii näotu Roosi tänav on mõne aastaga küündinud kõrgeima võimaliku tunnustuseni. Maastikuarhitektide liit

Vabariiklike arhitektuuripreemiate konkursil välja antud 17 auhinnast tervelt kümmet võivad tartlased enda omaks pidada.

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia viie laureaadi sekka mahtusid nii eesti rahva muuseum, Roosi tänav kui rahvusarhiiv Noora. Peapreemia saanud ERM-i puhul tunnustati kõrgelt loominguliste meeskondade ühistöö tulemust. „Arhitektuurse lahenduse, avalike ruumide sisearhitektuuri ja maastikuga vormitud säng raamib aja ning sündmuste kulgemist terviklikus, dünaamilises keskkonnas,“ kõlas selgitus. „Kõrgelt seatud sihid ja mitmete loominguliste meeskondade koostöö on andnud Eesti kultuurimaastikule aastal 2017 olulise märgi.“

Tarkovski stseen

Roosi tänav aga seob auväärt žürii hinnangul vaheväravana kokku ERM-i ja linnasüdame. Tänava näol tekib linna jaoks uut tüüpi tänav-väljak, mis peale huvitava teekonna pakub soovijaile viibimiskohti, tegevust ja vaatamist. „Tänav on linnaruumiliselt mugav, sidus ja atraktiivne, eelistatud on jalakäijad-kergliiklejad.“ Noorale seevastu anti preemia kvaliteetse ja läbimõeldud ruumi eest, mis mõjub terviklikuna, arhitektuursest kontseptsioonist detailideni.

Rahvusmuuseum krahmas endale ka arhitektide liidu aasta arhitekti preemia. „Projekt haarab laia konteksti, tõustes Tarkovski filmistseeni mahajäetud lennuvälja maastikult ning lennates kaasaja ühiskonna immateriaalsusest Tartu linnamaastike moodi tundlike tuksetena rahulike loodusmaterjalidega siseruumidesse,“ keerutas tunnustatud Leedu arhitekt Vytautas Biekša. „Hoone tundub olevat laetud nii tähenduste kui isikupäraga, kuid on samal ajal neutraalne ja kutsuv.“

Sisearhitektide liit jagas omalt poolt litsentseeritud kiitust nii Noorale kui ERM-i näitusele „Uurali kaja“. Rahvusarhiivis täheldati oskust valida materjale, mis ajas püsivad ja mitte ainult ei püsi, vaid lähevad paremaks – läbivalt kasutatud betooni ja naturaalset vaske peeti paslikuks näiteks. „Uurali kaja“ on aga žürii hinnangul võetud ette suure pühendumisega ja autorite ning panustajate tiim on olnud korraliku mängufilmi suurune, mis on näha ka töö tulemuses. „Kõik osad on edasi antud stiilipuhtalt ja maitsekalt, detailsuse aste on väga suur, mängitud on erinevatele meeltele – tehtu viib oma mitmekihilisusega näituste teostuse täiesti uuele tasemele,“ ülistavad spetsialistid.

Kes loob linna?

Tuhast tõusnud Roosi tänav külvati kiitusega üle ka maastikuarhitektide liidu poolt, kelle arvates on tänava näol sündinud linna üks lootustandev kiir, mis ütleb: „Tere, inimene!“ Lootust annab see näidis­eksemplar ekspertide arvates seetõttu, et juba täna on näha, et analoogset tänavaruumi esteetikat on asutud paljundama mujalgi. „Iga ERM-i suunas liikuja võib sellele tänavale astudes kogeda aja ja ruumi suhtelisust – esteetiliselt meeldivas ning tähendusi vahendavas ruumis möödub aeg teisiti. Lahendus rahvamuuseumi marginaalse asukoha probleemile saabus ruumiomaduste kujundamise kaudu.“

Ka selle aasta maastikuarhitektuuri tegu – näitus „Kes loob linna?“ – on endasse haaranud mitmeid tänavusi kandidaate. Näituse raames loodud Tartu ruumigurmaani kaardilt leiab nii Emajõe aia, Taskupargi kui ka Roosi tänava. „Kes loob linna?“ ei ole samas staatiline sündmus, sest temas sisaldub küsimärk – kuraatorid on kutsunud üles diskussioonile.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 13/12/2017 22:31:45



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.37859010696411