Kõik uudised Paberväljanne Online

Hansadest ja Hansa Liidust

Olen viimasel ajal kirjasõnast lugenud ja raadiostki kuulnud, et keskaegset Hansa Liitu võib pidada nüüdisaegse Euroopa Liidu eeskujuks ja eelkäijaks.

Minu arvates peitub selles väites oma tõeteragi, kuigi võrdsusmärgi paigutamine mõlema liidu vahele on ilmne liialdus. Küll oli hansal oluline mõju Liivimaadki puudutava tulusa kaugkaubanduse kujunemisel ning arengul. Ei jäänud hansalinn Tartugi sellest kõrvale.

Hansa kui nähtuse arengus võime eristada kolme astet või järku. Varakeskajal tähistati vanagermaanikeelse sõnaga die Hanse oma paganlikke jumalaid koos austavat ja ühes söövate meeste salka. Väiksemaarvulist sõprus- või kogukonda. Mõned sajandid hiljem mõisteti hansana võõral maal kaubareisil viibivat ning koos oma elu ja vara kaitsvat kaupmeeste ning nende sõjasulaste ühendust. Tänapäevases keelepruugis – hansa peamine ülesanne oli turvalisuse tagamine. Aga ka oma liikmete vaheliste tüliküsimuste rahumeelne lahendamine. Nii et alates XI sajandist võib kõnelda juba kaupmeeste hansadest. Selliseid ühendusi esines samuti anglosaksi ja flaami kaupmeestel.

XIII sajandil kujuneb kaubalinnadest koosnev vabatahtlik ühendus – Hansa Liit, mis tippaegadel koondab enam kui sadat Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linna. Liidu keskuseks, võib öelda, et ka pealinnaks sai Läänemere edelasopis paiknev Lübeck. Siin peeti hansapäevi, kus otsustati tähtsamaid asju, kusjuures vastuvõetud otsustel oli linnadele vaid soovitav tähendus. Küll lepiti kokku ühtsetes mõõtudes ja kaaludes, rahaühikutes, laokohapidamise ja meresõidu eeskirjades.

Hansa Liidu peamine eesmärk oli haarata enda kätte kogu Põhjamere ja Läänemere kaugkaubandus, mis XIV ja XV sajandil suures osas õnnestuski. Selleks kasutati diplomaatiat, kaubandusblokaade ja erandina ka sõjalist jõudu, kusjuures hansalinnadele oli sõjast osavõtt vabatahtlik. 1361–1370 sõditi Taaniga, et saada hansale kontroll meresõiduks tähtsate väinade üle. Pärast selle saavutamist saabus ligemale sada aastat kestnud Hansa Liidu hiilgeaeg. Liidu haaret näitas suurte kaubakontorite pidamine väljaspool hansa otsest mõjuala. Läänes olid kontorid-laokohad Londonis ja Brüg­ges, põhjas Bergenis ja kirdekaares Novgorodis. Lisandus väiksemaid kontoreid linnades, nagu Pihkva, Kaunas, Oslo ja isegi Veneetsia. Peamine kaubatee algas – või lõppes, kuidas võtta – Novgorodis ja läbis hansalinnu, nagu Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg ning Brügge, et jõuda lõpuks Londonisse.

Gotlandi saarel paiknev Visby asus ida-lääne merekaubanduses just poolel teel ja siitkaudu sõideti nii Soome lahte pidi Neeva kaudu Novgorodi kui mööda küllaltki kärestikulist Väina jõge läbi Riia Polotskisse. Lätlased nimetasid Gotlandi saart Vācijaks ja sama nime kannab läti keeles praeguseni ka Saksamaa.

Brügge oli omal ajal Lääne-Euroopa üks suuremaid kaubakeskusi. Siia toodi piki Reimi jõge veoseid Lõuna-Saksamaalt ja Itaaliast. Mööda maanteed saabusid nõutavad kaubad Prantsusmaalt, meritsi Briti saartelt. Aga ka Portugalist ja Hispaaniast. Flandria ise paistis silma oma kvaliteetse käsitöötoodanguga.

Bergenist toodi Norra ja Islandi kuivatatud kala. Rasvaheeringat saadi peamiselt Hollandist. Kõige kaugemal ja sakslastele kõige võõramas keskkonnas asus Novgorodi kontor. Aga kaubavahetusest tõusis siinsetest hästi pehme ja tiheda karvaga karusnahkadest ning küünalde valmistamiseks kuluvast vahast küllaltki suur tulu. Novgorodis tegutses vahepeal kaks Hansa kaubahoovi. Vanem Gotlandilt tulnute Gootihoov ja uuem Saksamaalt saabunute Peetrihoov. Mõlemad turvatud kõrge palktaraga, mis relvakonfliktide puhul pakkus mõningat kaitset.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 29/11/2017 22:06:16



test version:0.1026599407196