Küsitlus

FINAAL: milline Tartu linnaosa on sulle armsaim?

Surmav ülekuumenemine jätab linnaisad külmaks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Lõunakeskus näitab suunda nii kaubanduses kui keskkonnahoius: hele laineline bituumenkatus kujutab endast parajat revolutsiooni. Google Earth

Linnaehituses kasutatavate materjalide kalduvus päikesekiirgust pigem neelata kui peegeldada on ajendanud insenere välja töötama alternatiivseid ehitusmaterjale, kuid meie planeerijad eelistavad kombineerida traditsioonilisi materjale haljastusega.

Soojasaare efekt on nähtus, kus linnaalal kipub temperatuur olema kõrgem kui linnavälisel. Suvisel ajal põhjustavad efekti asfalt, betoon ja tänavakivid, mis neelavad soojusena eralduvat päikesekiirgust enam kui ümbruskaudsed taimestikuga kaetud alad. Näiteks on Amsterdamis mõõdetud koguni 9-kraadiseid temperatuuri erinevusi.

60-kraadine asfalt

Efekt esineb ka Taaralinnas – nii selgus kevadel Tartu ülikoos kaitstud Rauno Aljase magistritööst. Perioodidel, mil oli erakordselt soe – 25 või enam kraadi kahel päeval järjest – tuvastas Aljas kuni kolmekraadise erinevuse linnasiseste ja linnast väljas asunud mõõtepunktide vahel. Lisaks märkas Aljas, et linnas algab temperatuuri tõus varem ja päevane kuumus kestab kauem kui ümbruskonnas.

Seda, et soojasaare efekti taga on just linnaehituses kasutatud materjalid, kinnitas ka Tallinna tehnikaülikooli teetehnika lektor Ain Kendra. Tema sõnul võib asfaldi temperatuur päikese käes tõusta kuni 60 kraadini, mis kahtlemata mõjutab ümbritsevat õhku, seda eriti tuulevaikuse korral. Kendra lisas, et samalaadne kuumenemine leiab aset ka bituumenkattega katustel.

Teedeehituse insenerid on päikesekiirgust ja temperatuuri ka teadlikult mõõtnud. Kendra kinnitusel ei ole lähtekoht olnud siiski soov alandada õhutemperatuuri, vaid asjaolu, et temperatuuri tõustes kahaneb asfaltbetooni elastsus ja katendi kandevõime. Pikas perspektiivis päikesekiirgus lõhub asfalteenide ahelaid ja seeläbi kannatab teekatte vastupidavus.

Mõnekraadine temperatuuride erinevus linna ja maa vahel tundub tühine, kuid Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnade kohaselt võib 5 külmakraadist madalamatel ja 23 soojakraadist kõrgematel temperatuuridel olla ka väikesel erinevusel inimesele suur mõju. Orru teadustöö tuvastas, kuidas temperatuurist sõltub välistel põhjustel – näiteks õnnetused ja tapmised – surnud inimeste arv. Nimelt on suremus nimetatud vahemikus ühtlaselt jaotunud, kuid 26 kraadist alates hakkab märgatavalt tõusma. 30-kraadistel päevadel lahkutakse siitilmast välistel põhjustel viiendiku võrra sagedamini kui 26 kraadi korral.

Maailma suurlinnad püüavad juba aastaid soojasaare efekti teadlikult vähendada. Viimastel kuudel on enim tähelepanu pälvinud Los Angeles, kus sõna otseses mõttes värvitakse tänavaid valgeks. Peale tavapärase musta värvi materjalide asemel heledamate toonide kasutamise on teiseks levinud lahenduseks nutikam haljastus.

Kui haljastus ja heledamad toonid peegeldavad päikesekiirguse kosmosesse tagasi, siis kolmas võimalus on see päikesepaneelide abil elektrienergiaks muuta. Teadusajakirjas Nature ilmunud ülevaate kohaselt jätkuvad teadlaste ja linnaplaneerijate vaidlused ja katsetused, milline neist võimalustest on tõhusaim.

Odav värv

TTÜ teetehnika lektor Kendra kuulub uurimisrühma, mis töötab välja päikesepaneele, mida saaks kasutada tavapärase asfaltkatte asemel. Paneelid alandaksid küll ka teekatte temperatuuri, kuid Kendra väitel on projekti lähtekohaks siiski soov tagada teetaristu elektrivarustus piirkonnas, mida tavapärasel viisil ei õnnestu korraldada või see on liitumiskulude tõttu majanduslikult ebamõistlik, ning soov märgistada erinevate tulede ja värvidega teekatet senisest paremini.

Teetemperatuuri alandamise lahendusena nägi Kendra teist värvi katteid. Kõne alla tuleb nii betoonteede või muud värvi kivimaterjalist killustiku kasutamine, läbipaistvama bituumeniga asfaldi tootmine kui ka tee värvimine valgeks. Eesti oludes on neist seni kõige odavam värvimine.

Tartu linnaplaneerijatest on kliima soojenemise ja kuumalainetega kaasnevate keskkonna- ja terviseriskide vähendamisega tegelenud kõige enam üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku, kes tõi välja, et linnas pole piiranguid ehitusmaterjalidele ega nende värvile, ükskõik kui hästi või halvasti need päikesekiirgust peegeldavad. Lahendusena on nähtud just haljastuse kasutamist, mille näidetena esitas Ranniku nõuet suured lagedad parklad liigendada ja ääristada tänavad puudega. Samuti peab kruntidest vähemalt poole moodustama haljastus.

Ka inseneriteenistuse juhataja Mati Raamat kinnitas, et nõuded ja piirangud ehitusmaterjalile, mis lähtuksid päikesekiirguse neeldumisest, ülikoolilinnas seni puuduvad. Kesklinnas ja Supilinnas on küll nõutud kõnniteedel kindlat värvi tänavakivide kasutamist asfaldi asemel, kuid siin on Raamatu sõnul lähtekohaks hoopis muinsuskaitse soovid ja miljööväärtus.

Autor: Priit Pärnapuu, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 16/11/2017 10:52:07



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.2752890586853