Küsitlus

Milline Tartu kõrgkool on sulle armsaim?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Eelmises Tartu Ekspressis ilmunud artikkel reoveekompostist tugineb autori lihtsustatud maailmapildile ja pealiskaudsele suhtumisele.

Lisan seetõttu omapoolse selgituse, missuguseid tehnoloogiaid kasutatakse reoveesettekomposti valmistamisel. Kogu protsess on hoolikalt juhitud ja laboratoorsete katsetega tõestatud selle toimivus.

Reovee tekitamine meie igapäevases tegevuses ei tundu inimestele ohtlikuna. Me peseme käsi ja hambaid, külastame WC-d, käime duši all. Selle tegevusega aga tekitame reovett, mis voolab torude kaudu meie kodudest ära ja kaob justkui olematusse. Tavainimese jaoks on probleemid juskui lõppenud, aga mida teha veega? Juhtides selle otse loodusesse oleks tulemuseks meie elukeskonna kiire halvenemine ja ökokatastroof. Ainukeseks võimaluseks on reovee puhastamine - vees lahustunud orgaaniline aine ja lisandid tuleb uuesti eraldada.

Reoveepuhastis on selleks kasutuses kolm põhiprotsessi: mehaaniline, bioloogiline ja järelpuhastus. Mehaanilise puhastuses on omakorda kolm alalõiku: suuremate osade sõelumine võrega, raskemate osade sadestamine liivapüünisega ja kergemalt settiva heljumi sadestamine eelsetitis.

Bioloogilise puhastuse alalõikudeks on fosfori ja lämmastiku ärastamine ning orgaanilise aine lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Järelpuhastuses on võimalik veel kasutada keemilist või aktiivmuda bakterite setitamist ja mikrofiltreerimist.

Pärast neid protsesse on reovesi saanud puhtaks ja sobilik loodusesse heitmiseks. Aga reovees oleva orgaanika arvel on kasvanud hulk aktiivmuda baktereid, mida koos eelsetitis settinud kerge heljumiga nimetataksegi koos reoveesetteks.

Varasema tehnoloogia järgi viidi selline reoveesete kohe komposteerimisväljakule, segati tugiainega (puukoor või puiduhake) ja kääritati see segu kompostiks. Käärimise käigus tõusis kompostiauna temperatuur 60 kraadini ja sellise temperatuuri juures hävisid ka haigusttekitavad bakterid.

Praeguse uue tehnoloogia järgi kuumutame reoveesette 70 kraadini ja hoiame selle temperatuuri juures tund aega. Selle ajaga hukkuvad kõik patogeensed bakterid. Edasi suunatakse kuumutatud sete biogaasi kääritisse, kus 21 päeva jooksul ja 37 kraadi juures metaanibakterid lagundavad 50% kogu reoveesette orgaanikast. Selline hästi mineraliseerunud ja haigustevaba kääritusjääk viiakse kompostimisväljakule ja segatakse täiendavalt freesturbaga.

Saadud toorkomposti õhustatakse ning segatakse ja kolmekuu jooksul valmib sellest settekompost, mis on hästi mineraliseerunud ning täiesti vaba haigusttekitavatest bakteritest. Taimetoitainete ja väetamisomaduste poolest on see võrdväärne laudasõnnikust valmistatud kompostiga.

Kvaliteedi tagamiseks ja väetamisomaduste tõestamiseks tehakse selliselt valminud settekompostist regulaarselt ka laboratoorseid analüüse ja me saame iga partii kohta dokumentaalselt tõestada selle komposti omadusi. Pärast komposti valmimist saame sellele juurde segada ka liiva või kruusa ning tulemuseks on heade taimekasvu omadustega haljastusmuld.

Juba iidsetest aegadest peale on inimesele hirmu tekitanud need asjad ja nähtused millest ta aru pole saanud. Tänapäeval peaks suhtlemine võimaldama seda lünka täita.

Autor: Hillar Toomiste (Tartu Veevärgi reoveepuhasti tehnoloog), toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 16/11/2017 10:38:24



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.27222084999084