Kõik uudised Paberväljanne Online

Liigne sirtsutamine viib haua äärele

Uue põlvkonna bussireisijad ei kujuta reisi ilma käimlata enam ettegi, ehkki täht-tähelt seadusele lähenedes peaks bussijuht iga vastava visiidi korral kiiruse maha võtma. Ove Maidla

Kaugliinibuss ei kujuta endast enam ammu kõige hädapärasemat transpordivahendit ühiskonna nõrgematele liikmetele, vaid kontorit, hotelli ja turismiatraktsiooni ühekorraga. Paraku võib meeletu nautlemine lõivu võtta ohutuselt ning tekitada ilmseid vastuolusid seadusetähegagi.

Aastakümneid bussiga pealinna vahet kärutanud Tartu Ekspressi püsilugeja hinnangul on klientide mugavustega kostitamine üle igasuguse piiri läinud. Viimaseks piisaks karikasse sai tema jaoks turuliider Lux Expressi algatatud kampaania turvavööde kinnitamise toetuseks. “Omal ajal sõitsime bussis püsti, olid õnnelik, kui üldse peale mahtusid,” meenutas ta. “Ja kõik jäid ellu!”

50 senti kokkuhoidu

Lux Expressi Eesti regiooni kommertsjuht Märt Sibrik rõhutas siiski, et juhul, kui juht peaks ootamatult pidurdama või õnnetusse sattuma, võib turvavööga kinnitamata sõitja lennata bussist välja või kaaslastele otsa, vigastades sellega nii ennast kui ka teisi. “Turvavööta sõitja paiskub kokkupõrke korral näiteks kiirusel 90 km/h liikuvas sõidukis inertsi mõjul ette mitmetonnise raskusena!” kinnitas ta

Turvalisuse rõhutamine tundub veteranreisijale seda silmakirjalikum, et samaaegselt meelitavad bussifirmad üksteise võidu erinevate peibutustega oma istekohast eemale. Heaks näiteks on Tallinna-Tartu liinil juba vaat et elementaarseks kujunenud bussisisene WC. Teravale vaatlejale jääb silma, kuidas pahatihti pole sõiduk veel Riia-Turu ristmikust kaugemalegi jõudnud, kui esimesed hädalised juba kaaslasi tüüdates bussi keskosas paikneva kuudikese poole tõttavad.

“Kas tõesti ei saa siis enne ära käidud või hoitakse seda 50 senti bussijaama tualeti pealt kokku?” pahandas kriitik. “Omal ajal sõitis tunne-Eestimaad-buss Tallinna peaaegu neli tundi ja kõik pidasid vastu. Väga erakordsel juhul võisid juhilt peatust paluda, aga siis tegid muidugi ka kiiresti, mitte ei mõnulenud pool tundi metsa all.”

Et mitte ootamatusse kriisi sattuda, tuleb loomulikult logistikat planeerides vedeliku tarbimisega piiri pidada. See pole tänapäeval aga niisama lihtne: kui hädaolukordade puhuks rajatud ehitise vajadust suudab vanakoolireisija veel kuidagi mõista, siis Lux Expressi firmamärgiks saanud tasuta kuumade jookide automaat töötab ju täpselt vastupidises suunas: ikka ja jälle traksid lahti ja bussi peale seiklema. “Omal ajal hoidsid inimesed enne reisi isegi kohviga tagasi, kangematest jookidest rääkimata. Padujoodikutel, tõsi küll, polnud vahet – need soristasid tagapingis pudelisse.”

Hoiatus mikrofonist

Sibrik tõdes siinkohal siiski, et ehkki liiklusseadus nõuab turvavöö olemasolul selle kasutamist kogu sõidu vältel, puudub seal viide WC ja kohviaparaadi kasutamise korrale ning seega tuleb lähtuda mõistlikkuse printsiibist. “Sealjuures on võimalik kasutada kohviautomaati enne bussisõidu algust ja nii saab reisija sõidu ajal turvavööd kinnitatuna hoida,” soovitas ta. “Kui keegi aga lihtsalt seisab sõidu ajal, siis palub bussijuht mikrofoni teel reisijal istet võtta.”

Konkurendid pole sellise loomingulise lähenemisega seadusele aga rahul ning nii on valdavat osa bussifirmadest (ent mitte Lux Expressi) koondav autoettevõtete liit maanteeametile ka vastava arupärimise teinud, selgest seisukohavõtust bussis ringi jalutamise kohta on riik aga hoidunud. Ometi ütleb liiklusseadus selgelt, et kui ühissõidukis leidub seisvaid reisijaid, on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 60 kilomeetrit tunnis. Liiklusohutuse strateegialoome juhi Alo Kirsimäe sõnul johtub sellest sisuliselt, et iga kord, kui mõni klientidest liikvele läheb, peaks bussijuht kiirust maanteel langetama.

Hiljuti Tallinna-Tartu liinile jõuliselt väljumisi lisanud Go Busi pressiesindaja Marko Paloveer möönis, et tualetist uutes bussides päris loobuda plaanis pole, kuid tõepoolest peaks juht iga sõidukisisese liikumise puhul kiirusega 60 km/h piiresse jääma. “Kindlasti soovitab Go Bus oma bussijuhtidel seadust järgida,” rõhutas ta.

Hügieeni surm

MK Autobussi veokorraldaja Tair Teder tõdes, et Lux Expressi algatus on tihedas konkurentsis sundinud teisigi kahtlase väärtusega käimlateenust pakkuma. “Inimesed harjusid sellega väga kiiresti ning sama hakati nõudma ka teistelt vedajatelt,” meenutas ta. “Tekkisid konfliktsed olukorrad, kui bussijuht püüdis reisijale seletada, et sõidu ajal tuleb istuda kinnitatud turvavööga kõigi turvalisuse huvides.”

Seni “heast kohast” hoiduda suutnud Hansabussi turundusspetsialist Katrin Aare kinnitas, et firma lähtub reisijate turvalisest teekonnast ega propageeri otseselt sõidu vältel bussis liikumist. Forcen Grupi juhatuse liige Raigo Kana seevastu leidis, et bussisisene kemps on oluliselt turvalisem kui teeäärne metsapeatus.

Kui riik peaks aga otsustama selja sirgu lüüa, tuleks ometi vana hea vabaõhuroojamise juurde naasta, sest ilmselt pole kuigi reaalne, et juht iga reisija seljasirutusele piduripedaaliga reageerida suudaks. Öist liini majandavas Tartu Bussikeskuses kehtib see põhimõte juba ammu. “Bussid teevad liini peal peatuseid, mistõttu on meil WC uks enamasti kinni,” rääkis ta.

Ka Martin Reiside kaubamärgi all tegutsev Martin Kallavus leidis, et sõidukisisene tualett pole kuidagi mugav ja pärast kolmandat kasutajat tõenäoliselt ka mitte väga hügieeniline. “Liini planeerides arvestasin kohe sellega, et vajadusel saaksid reisijad mugavamalt kasutada Põltsamaa ja Tartu bussijaamades olevaid WC-sid,” vihjas ta ohtratele peatustele. “Samas saame aru, et on hetki, kus on vaja kasutada WC-d kohe ja seetõttu oleme liinile toonud bussid, kus see on olemas.”

Mis aga puutub keset sõitu valmivasse hõrku cappuccino’sse, siis siin jäävad konkurendid turuliidriga selgelt opositsiooni. “Meie uutes bussides pole kohviautomaate, kuna lisaks sellele, et sõitvas bussis ei tohi ringi käia, oleks sõidu ajal kuuma joogiga teiste reisijate vahel laveerimine topeltohtlik,” selgitas Go Busi esindaja Paloveer. “Äkkpidurduse korral ei ole kuuma joogiga reisija ohtlik mitte ainult iseendale, vaid ka ümbritsetavatele inimestele,” lisas Kallavus.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 09/11/2017 10:47:21



test version:0.1010160446167