Kõik uudised Paberväljanne Online

Reoveekompost ohustab veekeskkonda

Vee-ettevõtete liidu hinnangul leiavad reoveesetted täna kasutust veel liiga vähe. Keskkonnaministeerium

Kui reoveesettest loodud kompostis on mürkainete säilitamiseks sobilikud tingimused, siis võib see veekeskkonnale ohtlik olla, kinnitab Tartu Veevärgi spetsialist.

Settest komposti tootmisega tegeleva munitsipaalettevõtte reoveepuhasti tehnoloog Hillar Toomiste sõnas, et reoveesettes leiduvatest ravimijääkidest laguneb mullas 99% esimese kuu jooksul. Selle põhjusteks on kokkupuude hapnikuga, kõikuvad temperatuurid, päikesevalgus ja UV-spektriosa valgus ning mullabakterid. 

Vähid löögi all

Kui aga ravimijäägid jäävad veekeskkonda, siis pakuvad neile soodsaid tingimusi ühtlane temperatuur, hapnikuvaene keskkond ja UV-kiirte puudumine. Sellisel juhul võivad jäägid kaua säilida. „Veekeskkonnale kujutab see ohtu. Seda on näidanud ka veeloomade uuringud karpidel, vähkidel ja kaladel,“ sõnas Toomiste.

Keskkonnauuringute keskuse 2012. aastal tehtud uuringu kohaselt võivad reoveesetted kätkeda endas potentsiaalset ohtu nii inimesele kui keskkonnale. Uuringus on omakorda viidatud professor Nicholas Cheremisinoffi 1994. aasta tööle, kus autor tõi välja reoveesette ohud õhule, veele ja pinnasele. Vett kahjustab pinnavee äravool, nõrgvee mõju põhjaveele, ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine saasteallikast vette.

Samas on just reoveesettest vorbitud komposti müümise Tartu Veevärk ette võtnud. „Meie kompostime metaankääritist tuleva sette koos turbaga ja kolmekuulise protsessi järel muutub see valmis kompostiks,“ selgitas Toomiste. „Saadud komposti segame omakorda liivaga ja saame segu, mida võib edukalt kasutada haljastusmullana.“ Muld aga müüakse nii haljastajatele kui eraisikutele.

Toomiste rõhutas siiski, et Tartu Veevärgi müüdav toode on ohutu ja kõlbab suurepäraselt väetiseks. "Me teeme neli korda aastas oma kompostile laboratoorsed uuringud, uurime taimetoitaineidja raskmetallide sisaldust," sõnas ta.

Lehmadele keeld

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul on Eestis töötlemata reoveesette kasutamine keelatud. „Olenevalt komposti päritolust ja kasutatud käitlustehnoloogiatest on kõige suuremateks ohtudeks settes sisalduvad saasteained, kuna seal võib leiduda raskmetalle, mikrobioloogilist reostust ja muid ohtlike aineid,“ märkis ta.

Isegi reoveesette õige töötlemise korral tuleb arvestada teatud piirangutega. Näiteks ei tohi aasta jooksul pärast sette kasutamist samal maal kasvatada köögivilja- või marjakultuure ega ravim- või maitsetaimi. „Samuti ei või sellisel maal kahe kuu jooksul pärast laotamist karjatada loomi või varuda loomasööta,“ toonitas Kroon.

Eestis tekib aastas keskmiselt ligikaudu 167 000 kuupmeetrit töödeldud reoveesetet, millest enamik kompostitakse. Kui varem ei tohtinud seda komposti müüa ja seda tuli jäätmetena käidelda, siis nüüd on turumajandusele vaba voli antud.

Autor: Vahur Joa, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 09/11/2017 17:35:02



test version:0.10635280609131