Küsitlus

Milline Põhja-Tartu linnaosa on Sulle armsaim? Viis parimat jõuavad finaali.

Võrdsed treeningvõimalused jäävad vutiväljakuil unistuseks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik lükkab süüdistused klubi liigses domineerimises resoluutselt tagasi. JK Tammeka

Tartu on Eestis suuruselt teine linn ning jalgpall siin võimlemise järel kõige enam harrastatav spordiala. Kuid linna pakutavad võimalused ei käi kaasas kõikide võistkondade ning harrastajate sooviga trenni teha: väljakuid on lihtsalt liiga vähe.

Kolmandas liigas mängiva maaülikooli jalgpalliklubi esindaja Timur Semjonov sõnas, et treeninguteks otsitakse paikasid hinna-kvaliteedi suhte järgi, kuid eelkõige mõjutab seda ikka vabade treeningaegade olemasolu. „Tartus pakutavad võimalused ei ole ajaga kaasas käinud ja pole piisavalt sobivaid platse. Sobiva aja leidmine on põhimõtteliselt õnne asi, kuna kolmandale liigale jagub aegasid alles pärast kõrgemate liigade meeskondade soovidele vastu tulemist,“ ütles Semjonov.

Suurklubid laiavad

Ta lisas, et väljakuid on juurde vaja, aga raha selleks peab ka kuskilt tulema. Samas ühe väljaku praegustele võimalustele lisandumine suuremat probleemi ei lahenda. „Arvatavasti üks korralik väljak olulist kitsikuse kadu ei too, vaid leevendab pisut ühe-kahe meeskonna probleeme, kuid Tartus on meeskondi märksa enam ja järelkasvu tuleb ka järjest juurde,“ tõdes ta.

Semjonovi väitel võtavad kaks kohalikku suurklubi, Santos ja Tammeka, ära enamiku saadaval olevatest aegadest ning väiksemad klubid peavad leppima sellega, mis neist järele jääb. Tammeka ja Santose esindajad pole sellega aga nõus.

Santose noortetöö koordinaator ning klubi väljakuaegade eest vastutav Hendrik Toots sõnas, et nende klubi kelleltki midagi ära ei võta, kuna treeningaegade jaotamisega tegeleb linnale kuuluv SA Tartu Sport. See aga kehtib linna kohta üldiselt, kuid Santose puhul on küsimus just Annelinna kunstmurustaadionis.

„Santos hõivab Annelinna väljakut klubis treenivate laste arvu treeningvajalikkusest sõltuvalt. Olenevalt perioodist on treeningkoormus Annelinnas varieeruv,“ vastas Toots.

Möll öörahuni

Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik oli nõus, et Tartusse on jalgpalliväljakuid juurde vaja. „Meil on kunstmuruväljakute puudus, mis tähendab seda, et kõik väljakud on suure koormuse all ning hõivatud kuni öörahuni. Kuna prioriteet on noortesport, siis ongi paraku olukord, kus täiskasvanud harrastajatele ei jagu soovitud aegasid väljakute nappuse tõttu,“ selgitas ta.

Viis aastat tagasi tehtud analüüs, mis arvestas harrastajaid ning nende vajadusi, näitas, et linnas on puudu üle viie kunstmuruväljaku. „Kui arvestada, et vahepeal on juurde tulnud ainult Sepa kunstmuruväljak, ning lisada harrastajate arvu jõuline kasv – siis kindlasti on väljakuid juurde vaja,“ kinnitas Tiirik.

Tiiriku sõnul on kõige suurem tarvidus kunstmuru kõrval jalgpallihalli järele. „Tallinnas on täna juba viis sisehalli või kupliga kaetavat halli. Kui tahame, et Tartus oleksid pealinnaga võrdsed treeningtingimused, on halli vajadus möödapääsmatu,“ sõnas ta.

Kolm vaala

Tiirik ei arva, et Tammeka Sepa staadionit üleliia hõivaks, kuid oli nõus, et klubi seal väga suure koormusega treenib. Kuid selleks on ka mõjuv põhjus: Sepa jalgpallikeskus on ehitatud Tammeka, Tartu linna ja vutiliidu koostöös.

Linn toetas staadioni hoonestusõiguse andmisega 30 aastaks just Tammekat ning lisaks soetas ühisrahastuskampaania käigus „ruutmeetreid“ (ca 3% kogu ehituse maksumusest). Alaliit lisas omalt poolt 100 000 ning Tammeka ise 450 000 eurot, millest 300 000 on pangalaen ning 150 000 ühisrahastuskampaania käigus kogutud annetused. „Sellest tulenevalt on igati loogiline, et Tammekal on eelisõigus väljaku aegade jagamisel,“ leidis Tiirik.

Murust ei piisa

Tartus on 14 registreeritud jalgpalliklubi, milles treenib kokku 2082 inimest. Kuid aasta ringi saab kasutada vaid viit kunstmurukattega väljakut, mida ümbritseb ka prožektorite valgus. Need on Annelinna, Tamme, Sepa, Miina Härma gümnaasiumi ja nüüd ka Mart Reiniku kooli väljakud.

Loomulikult on olemas erinevad murukattega väljakud (näiteks Ülenurme ja TÜ staadion), kuid nendel saab treenida vaid mõnel kuul aastas ning valgustus seal puudub. Probleemi ei leevenda ka paljude koolide (Veeriku, Forseliuse) juures asuvad „puurid“, kus saavad tõsist trenni teha vaid kõige nooremad vutisõbrad. Täiskasvanute jaoks on puurid liiga väikesed.

Autor: Vahur Joa, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 26/10/2017 11:06:54



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.27729916572571