Küsitlus

Milline Põhja-Tartu linnaosa on Sulle armsaim? Viis parimat jõuavad finaali.

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Leppejoovastuses Urmas Kruuse, Heljo Pikhof ja Aadu Must 2013. aastal. Kuigi kõik esinumbrid lennutati peagi pealinna, pidas Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna koalitsioon neli aastat vastu. Jassu Hertsmann

Kes vana koalitsioonilepingut meenutab, sel silm peast välja... Ent kahjuks tuletab trükikunst lubatut halastamatult meelde.

Enamasti passib pärast kohalikke valimisi suures üksmeeles alla kirjutatud koalitsioonilepinguga peagi tuld hakatada, sest jõujooned volikogus on ümber mängitud ning endised lubadused ammu unustatud. Seekord selle vabanduse taha aga pugeda ei saa, sest Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna kolmikliit liigub nelja-aastase ametiaja loomuliku lõpu suunas – ehkki personaalselt on algusest lõpuni puldis seisnud vaid kaks linnavalitsuse liiget kuuest, jäi linnavõim seekord püsima.

Parematel jahimaadel

Ometi pole omaaegse leppe eest kedagi vastutusele võtta sugugi nii lihtne. „Ühtegi koalitsioonileppe allkirjastajat (Urmas Kruuse, Heljo Pikhof ja Aadu Must – toim) pole enam aastaid volikogus nähtud - kõik on läinud „parimatele“ jahimaadele riigikogusse,“ tõdes opositsoonilise Vabakunna liige, valimistele Tartu Heaks esinumbrina üles seatud Jüri-Ott Salm. „Samuti ei ole ma saanud ühtegi ülevaadet koalitsioonileppe täitmisest, ehkki olen ühe korra volikogus ka teema tõstatanud. Öeldi, et küll tuleb.“

Aga ei ole tulnud, mis on Salmi hinnangul ka üks nõrkusi senise linnajuhtimise juures. „Koalitsioonileppe täitmise üle aruandluse koostamine on loomulik osa linna asjatundlikul juhtimisel, mida aga ei ole toimunud,“ sõnas ta. Paar korda on koalitsioonilepe ometi asjatundlikku käsitlust leidnud, näiteks pärinud üks volikogu saadik murelikult, kas sada istepinki on ikka rajatud.

Meenutades nelja aasta taguses Tartu Ekspressis ilmunud kriitikat, märkis Salm, et ennustused ja kartused on osaliselt tõeks osutunud, ehkki kohati on linnavalitsus tõesti püüdnud olukorda parandada. „Näiteks lasteaiakohtade problemaatikaga tegelemine, uute busside kasutus, rattateede ehitus, linnaosaseltside kaasamine,“ ei jäänud opositsionäär siiski kiitusega päris kitsiks.

Vigane koduleht

Samas on kordaminekutel Salmi hinnangul ka palju agasid. „Kui vaatame olukorda süsteemselt, siis pole saavutatud just parim seis: Ihastes ja Supilinnas ei ole tagatud elukohale lähima lasteaiakoha saamine või olemasolu ning lasteaiakohatasu on regiooni kõrgemaid; rattateede võrgustik ei toimi piisaval tasemel, et toimuks oluline kasutajate arvu suurenemine ja kergliikluse osakaalu tõus; asumiseltse küll kaasatakse, kuid senine lähenemine vajaks muutusi,“ loetles ta.

Eriliselt ongi kriitikutel hambus kaasamise küsimus, millele ometi „kodanike linna“ nime all koalitsioonileppes eraldi rubriik pühendati. Nii pani Salmi muigama väide, mille kohaselt luuakse uusi e- ja nutitelefonilahendusi, kuid samas tagatakse igale ea- ja sotsiaalsele rühmale jõukohane linnaga suhtlemise viis. „Uus kodulehtki ei ole täies mahus funktsionaalne, kuigi sellele on kulutatud sadu tuhandeid eurosid,“ lausus ta.

Samamoodi paneb õlgu kehitama lubadus luua tagasisidesüsteem linna pakutavate teenuste kvaliteedi hindamiseks. Selleks peaks ju esmalt olema kokku lepitud ja kirjeldatud, milliseid teenuseid inimestele pakutakse. „Selliseid teenuste standardeid aga pole ja seetõttu pole linnaelanikel võimalik ka tagasisidestada, kas neile pakutavad teenused vastavad kokkuleppele või mitte,“ rääkis Salm.

Tants tuhandiku ümber

Lisaks on tõotatud suurendada volikogu rolli linna juhtimises, moodustades kaasava linnajuhtimise tegevuskava väljatöötamiseks linnavolikogu komisjoni. „Käisime mais ametnikelt aru küsimas, mis komisjoni koostatud suunistest on saanud ja jõudsime arusaamale, et olukord on suhteliselt halb,“ ütles Salm. „Ühe teemana vajab uuenduskuuri suhtlemise korraldus linnavalitsuse ja linnas tegutsevate seltside vahel ning linnakodanike vahel laiemalt.“

Siinjuures peab volikogu endalegi tuhka pähe raputama. „Oleme küll küsinud, millal uus linnaveeb valmib, kuid me ei ole osanud küsida või nõuda, millised on Tartu erinevate teenuste standardid ja mis kujul need peaks avaliku infona olema kergesti leitavad,“ tõi Salm välja. „Üheks näiteks siin on, kuivõrd ebaproportsionaalselt tegeleb linnavalitsus kaasava eelarve menetlusega, mis moodustab üksnes 0,1% linnaeelarvest — ülejäänud 99,9% eelarve sisuline kajastamine on sellega võrreldes pea olematu.“

Siit aga kerkib pinnale veelgi sügavam probleem: kui teenuste osutamise standardid on ebaselged, siis on ka väga raske, kui mitte võimatu, teha ettepanekuid ja otsustada volikogus linnaeelarve kujundamisel ühe või teise valdkonna kasuks või kahjuks. „Me ei tea, mis on miinimumtase mingi teenuse osutamisel ja mis on selle hind,“ kirjeldas Salm. „Linn omakorda on jännis, sest ka riigilt ei saa nõuda rahastust juurde, kui teenusestandardid on nõnda udused.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 28/09/2017 09:03:11



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.28572511672974