Küsitlus

Milline Põhja-Tartu linnaosa on Sulle armsaim? Viis parimat jõuavad finaali.

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Meedias valitseb valimiste eel nii palju negatiivsust, et tahaksin vastukaaluks kohe südamest kedagi kiita.

Ainult häid sõnu väärib Tartu lähedal paiknev Vanaema Köök. Olen sinna omal ajal isegi tööle kandideerinud, kuid ülesanded lihatükeldajana osutusid siiski liiga raskeks. Ega ma iga ameti peale ikka spetsialist ole, hakkab kauboi neid lambaid ja sigu seal siis raiuma? Soetasin sealt aga ühepajatoidu tarbeks lambaliha, sest see on matside sealihast oluliselt maitsvam ja paar korda aastas endale seda ikka lubada saan.

Koer ka ei söö

Nii kui liha potti panin, oli köök äädikahaisu täis – ega mina üheks korraks süüa ei tee, ikka nädalaks ette. Kaks korda sain seda pruukida, siis läks juba hapuks. Võtsin pahandades ühendust ja võta sa näpust: vahel on ikka kriitikast kasu kah.

Sõimasin turuhoones tegutseva firma korralikult läbi ja polnud mingit probleemi: helistati tagasi ja küsiti lihtsalt, kui palju kaupa hukka läks. Saingi 2,6 kilo imeilusat lambaliha – ise olin ostnud mingid närused kondid ja koguseliseltki palju vähem. Tegelikult saan aru küll, et tootja siin süüdi pole – lihtsalt müüjad panevad liha ööseks äädikasse likku, kui lõhnad juurde on tulnud.

Hoopis teised lood on Kadarbiku talu kapsastega. Ostsin neid kohe kolm kilo ja panin kaks kilo liha juurde. Lõpuks sai tulemus selline, et koer ka ei söö – nii hapu, nagu olnuks kapsad äädikaga üle valatud. Uuriva ajakirjanikuna helistasin kohe firmasse, aga nemad süüd omaks ei võtnud. Nemad andvat veterinaarametile proove ja kõik olevat korras. Oleks võinud mulle vähemalt uued kapsad saata. Kõik läks sitamajja – ei tea, kust tünnipõhjast see solk kokku kraabiti.

Pelglik Maire

Mind tunneb terve Kivilinna Konsum turvamehest juhatajani. Soetasin kaks kasti Karl Friedrichi õlut ja kolm lahtist takkaotsa. Tulin juba poest välja ja alles ukse peal hakkasin mõtlema, kuidas see mul nii kalliks läks. Tegelikult pidi kast maksma soodushinnaga 12 eurot, mulle aga müüdi tavahinna ehk 17ga.

Põrutasin tagasi letti ja poe kõige vanem kassapidaja Maire hakkas kohe vabandama, et maksab raha tagasi. Minul pole mingit raha vaja, mina vajan odavat õlut ja selleks on mul minu arvates õigus: mis hind väljas on, sellega oleks viisakas ka anda. (Tegelikult tarbijakaitse sellist õigust ei anna - toim). Arvutas ja arvutas ja andis lõpuks paar eurot tagasi.


Uunole jääb mõistmatuks, kuidas võis eluaegne kodupood Kivilinna Konsum talle noa selga lüüa. Reio Laurits

Ukse peal pöörasin ringi ja sain aru, et ikka jäi puudu. Maire raiskas pool tundi mu väärtuslikku aega, enne kui juhataja lõpuks olukorra klaaris ja kogu raha kätte sain.

Kui järgmisel päeval patustanud müüja rinna pealt tema nime prillidega kontrollima läksin, püüdis ta seda kohe kinni katta, aga sain ikka info kätte. Jooksis mulle veel poolele koduteele järele ja seletas, et mina tema hulluks ajan. Nii ikka kliendile ei öelda, klient on kuningas. Eks vanamutt kardab vallandamist. Ajab veidi naermagi, kuid Kivilinna kauboiga nalja ei tehta.

 

Ranner Pak
Kadarbiku Köögivilja projektijuht

Meie toodete puhul on väga tähtis jälgida, et tooted oleksid säilitatud õigetel tingimustel ja temperatuuridel. Kuna me ei lisa ühtegi lisaainet oma toodetesse, siis valedes tingimustes hoiustamine ei mõju tootele hästi. Võtame kõiki pretensioone täie tõsidusega ning teeme kõik, et klient saaks sellise toote, mis vastab kõikidele tingimustele.

Pavel Ümarik
Vanaema Köögi asutaja

Meie firma reegel on juba 18 aastat olnud lihtne, kliendiga ei vaielda. Kui midagi ei meeldi ja müüja näeb, et klient on tõesti pettunud ja pahas tujus, siis vahetame kohe kauba välja või asendame teisega, kiiresti ja ilma mingisuguse vaidlemiseta. Meie jaoks on kõige tähtsam, et inimene lahkuks meie letist hea tujuga. See on rusikareegel. Ja ega inimesed seda eriti pole kuritarvitanud. Väga tihti on sellised pretensioonid seotud vale valmistamisviisiga, kuid me jätame selle kliendi enda südamele.

Luule Pungar
emake hell (EKRE)

Me teame, et see jobu Kivilinnast ise kirjutada ei oska, aga miks ei ole teksti all toimetaja nime? Ta ju valetab teile nii palju, kui pähe tuleb, et pudeliraha saada. Ta on jokkis peaga ka vägivaldne.

Minu kohta on ilmunud Tartu Ekspressis mitu valet. Ma ei ole viis korda abielus olnud ja 2009. aastal, kui valimistel kandideerisin, polnud EKREt veel olemaski (tegelikult kandideeris Pungar ka aastal 2013 – toim). Siis oli Rahvaliit ja mis see enam tema asi on?

Jätku Uuno oma sugulased rahule, see ei ole ilus lugeda tema noorematel, keda ta ise ei teagi. Terve linna rahvas, kes teda tunneb, naerab tema üle. Oli nüüd kolm lehte ilma temata vahet, lootsime juba, et äkki aitab – aga kus sa sellega, pudelit on ju vaja.

Martin Miido
Coopi kommunikatsioonijuht

Uunoga leidis aset olukord, kus eelmisel päeval oli läbi saanud Karl Friedrichi sooduskampaania ning järgmise päeva hommikul oli väljas veel vana hinnasilt. Kuna tegemist oli meie inimliku eksimusega, siis meie heale püsikliendile Uunole maksti see vahe kinni ning ta sai kokkuvõttes selle kauba soodushinnaga, mis oli riiulil märgitud. Palume vabandame tekkinud ebamugavuse pärast ning Uuno on endiselt igal hommikul meie kaupluses oodatud.

Autor: Uuno Kivilinnast (5889 9383)
Viimati muudetud: 06/09/2017 21:21:56



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.28602600097656