Küsitlus

Milline Põhja-Tartu linnaosa on Sulle armsaim? Viis parimat jõuavad finaali.

Ernits 1923. aastal Edisonil külas

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Ernits on muidugi tartlane Villem Ernits.

Ja Edison oma ligi 1300 patendiga USA ja kogu maailma tuntuim ning viljakaim leidur, kes 1923. a New Yorgi lähedal Orange’is meie karskuseprohvetiga kohtus ja temaga ka juttu ajas. Ernits kirjutas selles ajalehes Kaja, millele tugineb ka järgnev pajatus.

Üks Läti karskustegelane pani ette minna vaatama Edisoni vabrikuid ja töökodasid. Läksimegi. Kohal selgus, et meil on isegi võimalus paar sõna ilmakuulsa ülesleidjaga kõnelda.

Kui meid Edisonile (1847–1931) esitati, oli 76-aastane hõbehall rauk nii suure hooga kirjutamistöös, et ta meie sealolekut tükk aega ei märganud (ta on õige vähese kuulmisega). Kuuldes, et meie oleme Eestist ja Lätist, hakkas vanahärra õige elavalt geograafiat meelde tuletama. Võttis paberi, joonistas sellele Balti mere ja näitas pliiatsiga selle idakaldale: „Siin te vist kusagil olete!“ Minul oli käepärast brošüür Eesti üle ühes kaardiga, mis rauka väga huvitas. Küsisime, mis Edison keeluseadusest arvab. Rauk sai küsimusest vaimustatud ja seletas, et tema uskuvat keeluseadusesse (loomulikult on ta ise täiskarsklane).

Edison tõendas, et praegu töörahvas ei joovat ja et tema vabrikutes ainult karsklased tööl on. Mõned laisad rikkad joovad veel, kuid üldiselt olevat joomist praegu palju vähem kui enne ja olud olevat varasemaga võrreldes palju paranenud.

Meie usutluse lõpul palusime, et ta meile paar lauset keeluseaduse kohta mälestuseks kirjutaks. Ta tegi seda hea meelega. Tõlkes on see nii: „Orange, 30. jaanuaril 1923. Mina usun keeluseadusesse. Karske Ameerika saab tulevikus olema kõige hädaohtlikumaks võistlejaks kõigi rahvaste kaubandusele. Tulevikus on kas karskus või teiste rahvaste kaubanduslik langemine. A. Edison.“

Tänasime vanarauka ja lahkusime ta fonograafide laboratooriumist. Vanarauk asus jälle kirjutuslaua juurde, kuna kõik muud töölised olid juba lõunale läinud.

Mõni päeva hiljem lugesin ajalehtedest, et Edison 76aastast sünnipäeva peab. Sel puhul olevat ta tõendanud, et ta umbes 100 aastani elada arvab. Tema isa surnud 92aastaselt, vanaisa 104aastaselt.

Niipaljukest siis tol ajal alles 32. eluaastat astuva Ernitsa sulest. Mind hämmastas tema sõnakasutuse sage „rauk“ veel küllaltki töö- ja loomejõus Edisoni kohta. Seda enam, et avalikus elus aktiivne Ernits kinnitas veel 1970. aastatel, et tänu oma karskele eluviisile elavat ta saja-aastaseks. Millist lubadust küll pidada ei suutnud – läks manalateele pisut enne 91. sünnipäeva 10. mail 1982. a. Kurtis lähedastele, et olla noore mehena oma tervist kahjustanud kodutalus Pala vallas ülemäära raske põllutööga, kündes ja põlde rändkividest puhastades. See andvat nüüd vanuigi valusalt luudes ja lihastes tunda. Aga et Ernits oleks ennast kordagi raugaks pidanud või nimetanud – seda ma tema suust pole kordagi kuulnud.

Lõpuks veel näide sellest, kuidas Ernits esitas Edisoni tähtsamaid leiutusi tolleaegsele Eesti lugejale. Ta kirjutas: „Edisoni peamiste ülesleiduste hulka kuuluvad fonograaf ja kinetofon (kõnelev kinematograaf), transofon (telefon ühenduses kirjutusmasinaga), telescribe (telefoni ühendus fonograafiaga) jne. peale selle on Edison teinud hulga ülesleidusi elektri alal.“

Tänapäeval peetakse Edisoni peamiseks saavutuseks hõõglampidel baseeruva elektervalgustuse üldsusele kättesaadavaks tegemist. Samuti võrgusüsteemi loomist koos maailma esimese avaliku elektrijaama ehitamisega 1882. a New Yorgis. Kust see levis õige kiiresti üle USA, Ameerika, Euroopa ja kogu maailma.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 23/08/2017 23:57:53



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.27602005004883