Küsitlus

Milline Põhja-Tartu linnaosa on Sulle armsaim? Viis parimat jõuavad finaali.

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Linnavalitsuse hoovil saavad ametnikud oma kaherattalisi hoida erilises majakeses. Peale Knjazeva ametisuksu seisis pildistamise hetkel lasipuu taga veel kaks vändalist. Rasmus Rekand

Kuu lõpuni on linlased oodatud arvamust avaldama, kus tulevikus võiks asuda rattaringluse parklad. Ühtlasi uuritakse ratturite eelistusi laiemalt.

„Kõige rohkem üllatas see, kui mõistlikud tartlased oma soovides oskavad olla,“ vastas äsja linna palgale võetud rattaringluse projektijuht Heret Knjazeva küsimusele, mis teda seni enim üllatanud on. „Kaardile on märgitud juba üle 1500 punkti ning need koonduvad üpris mõistlikesse kohtadesse. Ei ole nii, et rattaparkla kohana eelistaks piltlikult väljendudes oma väravatagust või kortermajaesist. Ikka arukad sõlmpunktid. See teeb head meelt.“

Kasutaja teab täpselt

Põhjus, miks nii linna kodulehel kui nutitelefonides vastava äpi kaudu kodanikelt arvamust küsitakse, on Knjazeva sõnul ilmne – üks asi on planeerida, arvutada ja kavandada vaid paberil, sootuks teine kaasata inimesed, kes hiljem teenust kasutama peaks hakkama.

Põhjapanevaid järeldusi tegema kaks nädalat ametis olnud projektijuht mõistagi ei tõtta. Praegu ongi põhirõhk info kogumisel. Järgmise sammuna peaks valmima strateegia, millisena korraldada riigihange. Tulemuseks peaks Tartusse rajatama 60-80 parklat, igas kuni 10 ratast, takkaotsa tarkvaralahendus, mis laenutust käimas hoiaks.

Eelarve koha pealt jääb Knjazena napisõnaliseks. Kuna soov on kaasata Euroopa toetusfondide raha, ent heakskiitvat otsust pole veel kõlanud, jäävadki otsad lahtiseks. Vähemasti raha osas.

Tähtaegadega pole lugu palju konkreetsem. „Ideaalis sooviks hankelepingu allkirjastamiseni jõuda järgmise aasta alguses. Sealt edasi ringluse toimimiseni võib arvestuslikult veel aasta kuluda,“ loodab Knjazeva esimesed ringluse rattad vurama saada 2019. a kevadel.

Kuigi tegu pole jalgratta leiutamisega, kuna rattalaenutused toimivad juba paljudes linnades, siis kopeerimise lihtsat teed pidi minna ei saavat. „Muidugi oleme suhelnud teiste linnadega,“ selgitas Knjazeva. „Kõik kohad, kus ringlus efektiivselt toimima on saadud, jäävad Tartuga võrreldes võrreldamatult suuremateks. Nii mõõtkavalt kui rahvaarvult. Seega kogume ja kasutame teiste kogemusi, aga mitte ühe konkreetse linna omi, vaid igast midagi.“

Avardav kogemus Taanist

Varem maanteeametis eduka tee-ehitusinsenerina rüganud Knjazeva armus rattasõitu Taanis, kuhu ta mõne aasta eest end erialaselt arendama läks. Kopenhaagnis selgus lihtne tõik, et rattast mugavamat ja kiiremat liikumisvahendit polegi olemas. „Kuulates neid jutte, mis seal päevakavas esikohal olid, pöördusin sõiduteede ehitamiselt, mida algselt õppida tahtsin, jätkusuutliku transpordi planeerimise usku. Ehk kuidas tuua inimesi sõiduautodest ühistransporti, selle alternatiivina ka ratastele. Tartu pakkumine haakub otseselt minu erialaga. Pakub suurt huvi.“

Kui enne Taani minekut ei tulnud tal enda sõnul pähegi liigelda millegi muu kui autoga, siis nüüd vurab Knjazeva linna mööda ametirattal. Kerge seenevihm ei tohiks tema sõnul küll kedagi heidutada. „Rohkem nagu harjumuse asi. Kui korralik jope seljas, saab meie kliimas kuni pakase tulekuni üpris edukalt rattaga hakkama. Muidugi ei kipu ma isegi paduvihmas väntama. Tartu vahemaad on just parajad. Ratturi kõige olulisem eelis on vabadus – sa ei sõltu ühestki (näiteks bussi) graafikust ega teistest liiklejatest, kes tipptunnil muidu troppis ees seismas. Saad unustada kesklinna parkimiskohtade nappuse ja –tasud.“

Peale kohalike elanike võiks rattaringlus olla eelistatud lahendus ka Tartut väisavatele turistidele, kelle jaoks paari klikiga rent oleks oluliselt lihtsam, kui ühistranspordiga sina peale saamine ning kordades taskukohasem kui taksoteenus.

Kuidas rattaringlus toimib (või peab mõistlikku pausi) ajal, mil uulitsaile kuhjuvad lumevallid, tuleb alles otsustada. Seda koostöös operaatoriga, kelle õlule tahab linn rattasüsteemi haldamise jätta. „Räägin meeleldi neist asjadest tulevikus, mil selgust on rohkem,“ lubas Knjazeva naerusuiselt. „Midagi utoopilist selles projektis kindlasti pole. Seda usun ma ise ja sama meelt olen kohanud oma senise töötamise ajal ka kõigi kolleegide, linnaplaneerijate, liiklusspetside, teedeehitajate hulgas, kellega ühiselt iga päev seda asja käima veame.“

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 23/08/2017 23:48:13



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.28766798973083