Küsitlus

Milline Põhja-Tartu linnaosa on Sulle armsaim? Viis parimat jõuavad finaali.

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Avalikul väljapanekul jõuab linna arengusse veel sõna sekka pista 10. septembrini. Tartu LV

2025. aastani kehtiv linna arengukava hiilgab ootuspäraselt pompoossusega, ent poliitiliste oponentide hinnangul jääb häguseks, kes kogu selle õnne kinni maksaks.

Linnarahva ette laotatud kava üks prominentsemaid kriitikuid on olnud valimisliidu Vabakund liige Jüri Ginter. „Eelarvestrateegias on lasteaedade kohta kaks ja pool lauset, aga näiteks kalmistute väravate küsimus on küll lisatud,“ märkis ta.

Kummardus elektritaksodele

Valdkonna eest vastutava abilinnapea Jarno Lauri (SDE) hinnangul saab selliseid tähelepanekuid teha vaid eeldusel, et lasteaiatöötaja on midagi eraldiseisvat teistest haridustöötajatest. „Haridustöötajate väärtustamisest, nende professionaalse arengu toetamisest on meil terve lõik, kusjuures siin ei ole kuskil diferentseeritud, millisest astmest räägime,“ selgitas ta.

Teisele vabakundlasele Jüri-Ott Salmile jäi aga selgusetuks, miks on kohalikus arengukavas sedavõrd palju üleriiklikke teemasid. „Üles jäi küsimus, kuidas arengukavas soodustada elektritaksondust,“ tõi ta näite. „See on ju riiklikult reguleeritud teema.“

Lauri väitel saab linn ometigi ka oma regulatsioonidega rohetransporti panustada. „Näiteks selle kaudu, et laiendame soodustusi elektrisõidukite parkimiseks,“ sõnas ta.

Salmile jäi hambusse ka sõnastus, mille kohaselt liiklusruumi planeerimisel on prioriteediks jalakäijad ja jalgratturid. „Kui liiklusruumis tehakse iga päev ehitustöid, siis tihti need prioriteedid jäävad tähelepanuta,“ tõdes ta.

Võlg on võõra oma

Vaba Isamaalise Kodaniku ja EKRE liige Imre Mürk juhtis tähelepanu katteallikate haprusele. „Arengukava jookseb aastasse 2025, aga pool katteallikatest on tõukefondid, struktuurivahendid, mille periood lõpeb aastal 2020,“ rääkis ta. „Peame aegsasti hakkama mõtlema sellele, et kui nüüd järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil meile nii palju neid vahendeid ei tule, siis millised on need investeeringud, millest me loobume.“

Mürk rõhutas veel, et kuivõrd linna laenukoormus jääb vaid napilt alla lubatud piiri (60 protsenti omavalitsuse põhitegevustuludest), ei tule sealtki erilist mänguruumi.

Brexiti tuules

„Sellel sügisel algab uue Euroopa Liidu eelarve kokkupanek ja me täpselt ei tea, millega see kõik veel lõpeb. Brexiti mõju tõttu peame aegsasti mõtlema riskistsenaariumile, et välisvahendeid ei pruugi järgmisel perioodil nii palju olla,“ resümeeris ta.

Laur rahustas siiski, et praegune kavandabki nelja-aastast perioodi, mis on veel struktuurivahendite eelarves sees, ja kaugemale ei lähegi. „See ongi lühemaajaline sihikuseade, aga eesmärk on hoida põhitegevuse tulud ja kulud sellises balansis, et meil jääb koos laenuga kuskil 20 protsenti investeerimisvõimekust,“ ütles ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 16/08/2017 22:11:32



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.28970384597778