Emajõgi ja Anne kanal hakkavad tartlase vaimu turgutama

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ehk ei pea Vladimir (paremal) tulevikus enam vaba aja veetmiseks Annelinnast ühiselamu külje alla põgenema? Sten Sang

Maaülikooli doktorandid ning Annelinna edendajad soovivad parandada linnarahva tervist ja tuua kodanik paneelmajast rohelusse sedavõrd, et vagur annelinlane tahetakse suisa ninapidi vette meelitada.

Anne kanali äärde 15 000eurose väikese puhkeobjekti rajamine toimub BlueHealth projekti raames. Suvel kaardistatakse inimeste kasutusharjumusi, vajadusi ja soove. Sügisel täpsustub kujundus, talvel projekteerimine ning juba uue aasta kevadel valmib Anne kanali äärde uus põnev puhkerajatis, mis panustab tartlaste tervisesse ja kasvavasse õnnejoovastusse. Elanike jaoks muutub veega seotud ruum paremini kasutatavaks, rohkem puhke- ja ajaveetmisvõimalusi pakkuvaks ning võimaldab hõlpsamalt tervist turgutada.

Paadiga Pihkvasse

Peagi viib üleeuroopaline projekt läbi kaks väikeseskaalalist sekkumist. Üks Tallinna Koplirannas ja teine meie Anne kanali ääres. Teaduri sõnul on asja eesmärgiks avaliku ruumi sekkumiste mõju kaardistamine. Jälgitakse, kuidas muutub värskes õhus liikujate kasutusharjumus ning mõõdetakse tervise paranemist ja õnnetunde suurenemist. Veega seotud ruumikvaliteedi tõstmine toob eelduste kohaselt kaasa leevenduse linnastumisest tingitud stressile. Avalikkuselt saadud ja muu kogutava info põhjal leitakse kõige sobivam koht ja sekkumise viis ning selle alusel hakatakse projekteerima väikest puhkeobjekti.


Mingit sportlikku meelelahutust juba pakutakse Anne kanali serval.

Annelinna seltsis ja Emajõe arenduskeskuses tegutsev Hannes Kärsna pidas teadurite ettepanekuid huvitavaks. Ühenduse SME Cooperation liikmena arendab mees ärisuhteid Eesti ja Vene vahel. Peamiselt Tartu ja Pihkva vahel loodavate sidemete tugevdamiseks loodab mees näha peagi laevaliiklust just sel suunal.

Kärsna leidis, et iga inimene tahab tegelikult panustada ühiskonna tegevusse. „Iseasi, kui palju meil on võimalik sellega tegeleda oma igapäevase töö kõrvalt. Minu puhul algas panustamine, kui lõpetasin töötamise Tartu ülikoolis ja otsustasin alustada veesõidukite tootmisega,” kinnitas aktivist. “Vabadus oma aja kasutamisel andis võimaluse tegeleda asjadega, mis otseselt rahalist kasu tagasi ei tooda. Emotsionaalne kasu nendest tegevustest on kindlasti palju väärt.

Kanal sadamaks

Annelinna seltsi näol on tegemist suhteliselt uue ühendusega. Tänaseks tuleb neil kokku umbes poolteist aastat tubli tegutsemist. Sealse magalarajooni elanike arv on umbes 27 000 ja sellise kodanikualgatuse käivitamine võtab aktivisti hinnangul aega. Täna pole tegijad tõmmanud otseselt piire selle vahel, kes on nende liige ja kes mitte. Ollakse avatud kõigile, kel jagub häid mõtteid elu parandamiseks.


Kurnatud talisuplejad ei jõua oma hoone kõrvalt joomaurka kundede prügi enam kokku korjata.

Suursündmusena mainib entusiast juba mitmendat aastat toimuvaid Annelinna päevasid. Eelmisel aastal olid need seltsi korraldada. Sellel aastal toimub üritus septembris. Koostööd tehakse teiste linnaosade seltsidega, korraldatakse ja osaletakse mitmetel aruteludel. Kärsna arvates on suurim väljakutse annelinlase soovide välja selgitamine. Tahetakse tegutseda just elanike vajadustest lähtuvalt ja lahendada kõigile südamelähedased mured.

Eluaegse paadimehena lootis Kärsna, et õnnestub teostada Anne kanali sadama arendus ja see piirkond võetakse aktiivselt kasutusele. Annelinna elanikele kuluksid marjaks ära vaba aja veetmise pargid ja terviserajad.

Abikäsi linnavõimult

Linnavalitsus on seltsi üks võtmepartneritest. Ühendus on raehärradelt saanud igakülgset tuge ja osaliselt ollakse justkui lüliks elanike ja ametnike vahel. Ühel hetkel võiks maksumaksjate seisukoha esindamine just sellisel moel toimida, kõlab Kärsna unistus. Inimeste vaated olevat paraku erinevad ja ühtset seisukohta polevat kerge kujundada. Samas näeb ta lootust kogukonna ühenduse otsustes, mis tekivad just arutelude ja erinevate nägemuste konstruktiivsel kaalumisel.

Elanike kaasamise teemal on liikumise eestvedaja skeptiline: „Ajad on väga palju muutunud. Viisteist aastat tagasi polnud meil nii palju meelelahutuslikke sündmusi ja paljusid teadsime peast. Tänapäeval võib iga päev leida midagi põnevat tegelemiseks, nädalavahetustest rääkimata. Inimesi pole enam nii lihtne kaasata.” 

Läbuurgas lukku

Kärsna uskus, et Eestis piirkonniti väga suuri erinevusi elanike suhtumises pole. Igas linnas leidub midagi erilist ja tähtsat, Tartus on kindlasti üheks põhiliseks väärtuseks jõgi. Emajõelinnal on õnnestunud palju panustada jõe atraktiivsemaks muutmisel ja palju on veel ka plaanis.

Kärsna lootis, et planeeritavast uuest rannapromenaadist tuleb hea puhkepaik. “Iga elanik peaks natuke hoolitsema selle eest, et linna rohealad puhtana ja turvalisena hoida. Emajõe arenduskeskus püüab selleks omapoolselt panustada,” lubas ta.


Probleemse kohviku ees seisavad alatihti kallimat sorti neljarattalised.

Oma sõnumiga soovisid end kuuldavaks teha kohalikud Anne kanali talisuplejad. Nimelt on härradel ja prouadel ujujatel pikka aega pinnuks silmas tervispordihoone kõrval mõnulev ööpäev läbi avatud baar. 

Varasemalt Chucki nime kandnud kohvik muutis end mõni aeg Cafe Briisi sulni kõlaga asutuseks. Sulnis olevat sportlaste hinnangul vaid nimi, kuna baarist välja kargavad nokastunud mehepojad lõhuvad kõike teele sattuvat. Nii ongi aja jooksul purustatud talisuplejate hoonekompleksi aknaid ja kõrvalasuva avaliku käimla keraamilisi potte ning kraanikausse. Ärevil suplejad leiavad, et selline korralagedus kauni veekogu kaldal ei kõlba mitte kuhugi ning alkoholi serveerimine kundedele peab lõppema.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/06/2017 22:36:31



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25102305412292