Kõik uudised Paberväljanne Online

Millises koolis peidab end uus ragbitalent?

Marten Rohelpuu (vasakul) hindab ragbit täiesti ohutuks alaks. Sten Sang

Karused ragbimängijad suunavad järelkasvu lootuses pilgud kooliõpilaste poole. Nii käiski Tartu Ekspress kohal Forseliuse koolis toimunud tutvustavas trennis. Akadeemiline tund möödus linnutiivul ning laste huvi ragbi vastu kasvas iga hetkega.

Ragbiliidu juhatuse liige Marten Rohelpuu (24) saabub trenni andma kahe koonusekujulise palli ja sinise takistuskotiga. Kaheksandikud rivistavad end pioneeriliku eeskujulikkusega üles ning esmased tervitussõnad vahetatakse vabas õhkkonnas.

Sära kehkaõpsi silmis

Pärast kahte staadioniringi alustavad jüngrid meistri käe all erinevate venituste ja sirutustega. Kõige rohkem elevust võib märgata just naispere silmis – kaunis kehalise kasvatuse õpetaja pommitab külalist küsimustega trenni algusest lõpuni. Naise silm särab seni, kuni Rohelpuu hooga sinist takistuskotti maha jooksma asub. Seejärel nendib õpetaja ala siiski liiga vägivaldse olevat ja jääb juba eos oma kauneid hambaid taga igatsema. Selle vastu aitab ragbis kasutusel olev hambakaitse, mille treener taskust kiirelt välja võlub.

Tartu RFC ragbiklubi käib end koolides esitlemas, kuna tegijates tärkas suur soov noortetiimi kokkupanekuks. Ilmselgelt on lihtsam lapsi trennidesse tulema innustada, kui neile reaalselt näidata ala olemust ja dünaamikat. Forseliuse kooli näitel võib kinnitada: ragbimehed on ala tutvustamisel õige suuna valinud ja sellisel moel on uute huviliste kaasamine kindlustatud.

Rohelpuu jagab liidu tegemiste kohta taustainfot: „Kümme aastat tagasi olid algatajateks meie omad poisid, kes ragbipisiku välismaal õppimise ja töötamise ajal külge said." Idee selleks on mehe hinnangul üle võetud Suurbritannia ja teiste suuremate ragbimaade pealt, kus katusorganisatsioonid koordineerivad võistluste toimumisi ja administratiivset poolt. „Ei ole mõtet leiutada ratast, kui see juba olemas on," lisab ta.

Ragbiliidus toimetab hetkeseisuga president ja neli meest juhatuses. Korraldusliku poole pealt abistab sekretär ja rahvuskoondise mänedžer. Praegu toimetab riigis juba kolm aktiivset meeskonda. Hooaeg on just käima läinud ja võimalust trennidega ühineda pakutakse lisaks meie RFC-le Tallinna Kalevi ja Märjamaa Vikati klubides. Huvilistel soovitab mees ühendust võtta Facebooki vahendusel.

Taaralinnas harjutavad koonuspalli fännid praegu Tähtvere spordipargis kahel korral nädalas, esmaspäeval ja kolmapäeval kell 20. Hea õnne korral on kolmas trennipäev juurde tulemas. Rohelpuu hinnangul on talv pigem ettevalmistusperiood uueks hooajaks: trennid keskenduvad üldfüüsilise vormi ja maadlustehnikate arendamisele.

Ohutu müramine

Rohelpuu alustas uudse pallimänguga kolm aastat tagasi. „Sõber kutsus trenni ja otsustasin proovida. Varem kooli ajal tegelesin vabamaadlusega ja mulle öeldi, et neid oskusi saab palju ära kasutada. Tõsisemalt vigastada pole siiani mängu käigus saanud. Eks mõni kriim ole tulnud, aga üldjuhul on kõik läinud hästi," räägib ta.

Koolikülastustega alustasid ragbimehed umbes aasta tagasi kutsehariduskeskuses. Sel aastal väisatakse Forseliuse kooli ning oodatakse postkasti huvitundjate kirju.

Rohelpuu kinnitab, et alati leitakse võimalus midagi ühiselt teha. Huvitatud ollakse mitte ainult koolidest, vaid ka ettevõtetest ja muudest ühingutest. „Ootame neid ühinema oma trennidega. Muidugi võib meid kutsuda asutuste suvepäevadele ja laagritesse tegevusi läbi viima," lisab sportlane.

Kõige erilisem kutse tuli ragbientusiastile paar aastat tagasi ühest Tallinna erivajadustega laste koolist. Isadepäeva tähistamise spordipäeva jaoks tegid mehed spetsiaalse kava, mis oli kõigile jõukohane. Lastele pakkus eriliselt rõõmu, et pall polnud harjumuspäraselt ümar ning põrkas ettearvamatus suunas.

Sama ürituse raames andsid sportlased palli kätte isadele ning panid nad lõpetuseks üht sportmängu mängima. Ragbimeestel endal oli tore vaadata, kuidas eri vanuses täiskasvanud meestest sai justkui punt hasartseid noori poisse kooliõuel. Muudkui vaadati juhendajate poole süütute silmadega otsa ja küsiti: „Oli ju viga?".

Püha mäng

Ragbi sai alguse Suurbritanniast ja britid on Euroopas parimad atleedid. Seal võitleb Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Iirimaa igaüks eraldi oma riigi eest. Praegu hakkab mängus aina paremaid sooritusi näitama Gruusia. Maailmas laiemalt on tegemist inglise mõjudega ja ladvikusse kuuluvad Austraalia ja Uus-Meremaa. Neis riikides tõuseb ragbi religiooni staatusesse – see on püha.

Ragbit mängitakse väljakul, mille pikkus on kuni 100 m ja laius 70 m. Väljaku mõlemas otsas on H-kujuline värav. Mängu terminoloogia hõlmab rohkelt ingliskeelseid mõisteid ja neid Roheluu üles loetleda ei jaksaks: „Oh, neid on nii palju, et saab lausa leksikoni välja anda. Tähtsamatest toon välja try-joone, mis on algus punkti kirja saamiseks. Skoorimiseks tuleb pall toimetada üle joone ja sinna maha panna – see on try ning annab viis punkti.” Scrum on aga üks võimalus lahendada väljakul tehtavaid eksimusi: kaheksa meest kummastki meeskonnast üritavad palli endale saada teineteist kindlas formaadis lükates.

Kärbeskaalust koljatini

Huvitavaks läheb asi mängijate füüsiliste parameetrite osas. Kergemad ja väledamad poisid kannavad nimetust back’id ja massiivsemad töötegijad on ristitud forward’ideks. Mängijate füüsilise erinevuse skaala on lai ja igas mõõdus mees leiab koha tiimis.

Kohtunik on platsil jumala staatuses: tema sõna loeb ja vastuvaidlemist ei kannata. Kui kohtunik on poolteist meetrit ja veidi peale pikkuses härra ning kutsub enda juurde kahemeetrise koljati, siis see lihamägi ei vaidle ja ütleb ainult „yes, sir!". Isegi kui ta saab kas kollase või punase kaardi, mis esimese puhul tähendab kümme minutit karistuspingil ja teisel mängust eemaldamist.

Sihitult ei rammita

Ragbi põhimõte sarnaneb enamike pallimängudega: skoorida rohkem punkte kui vastane. Samal ajal on vaja teha vähem vigu. Reeglid ajavad esialgu kõigil juhtme sassi, kuna erinevalt klassikalistest pallialadest toimub söötmine ainult endast tahapoole. Palli kantakse edasi käes hoides ja endast ettepoole võib mänguvahend liikuda ainult jalaga lüües.

Vastast maha viia ehk tackle’it teha võib ainult temast õlajoonest altpoolt kinni hoides. Niisama õlg ees sisse jooksmine on keelatud. Vastase mahaviimine peab olema kontrollitud ja tehtud võimalikult ohutult.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 14/06/2017 22:29:49



test version:0.10784912109375