Kinohiiud võitlevad iga kliendi pärast

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Tartu Ekspress katsetas nädala vältel kolme suurt kinomaja, mis tihenevas konkurentsis kliente üha uute maiuspaladega meelitavad.

Läbi hekseldasime vastavatud Apollo, noorte lemmiku rohetoolidega Cinamoni ning eakate teenindajate poolest kuulsa Ekraani. Sõna andsime ka koduta jäänud Elektriteatri vaprale meeskonnale. Lõppresultaadina tõdeme, et Taaraalinna kinogurmaan saab valida täis lastud kempsuga rahvamajadisko ja Weekendi festivali rannamöllu väärse kogemuse vahel.

Ultramoodne laser

Apollo esitab rivaalidele väljakutse 28 000 luumeniga laserprojektori, 18,7 x 7,8 meetrise ekraani, ruumilise heli ja Turbosoundi kõlariga. Kino juhi Kadri Kaldma sõnul teevad just need tehnika viimase sõna vidinad Apollo Max-esindussaali praegu Euroopa moodsaimaks.

Proovikülastuse käigus just esindussaali end rihimegi ning filmiks valime „Kuningas Arthur: Mõõga legend" kolmedimensioonilise versiooni. Olgem ausad: neid dimensioone tuleb ettekande jooksul aina juurde ja juurde, kuna ainuüksi istumisalune on nutikam, kui minu vana hall aju iial saaks olla. Nupuvajutuse peale venitab staaritool end just soovitud nurga alla ning käetoes oleva puutetundliku ekraani abil saame jooke ning näkse otse sülle tellima asuda.

Kõik need kaks tundi mööduvad kui maapealses paradiisis ning tekib kuri kahtlus, et mu hing on müüdud, millele aitab kindlasti kaasa eeskujulik puhtus kõikides ruumides. Nimelt on kino panustanud eraldi koristusmeeskonnale. Nii ei pea teenindajad muu töö kõrvalt veel harja ja kühvliga klientide tagant põrandal ja istmetel popkorni kokku ajama. Just äärmine puhtus ja korrektsus jätab külastusest ülimeeldiva mulje.

Tundub, et töötasu motiveerib teenindajaid andma endast parimat. Nii säravat naeratust pole ma ammu saanud, kui mulle kinkis kinosõbraks registreerinud neiu leti tagant. Maapealne paradiis jätkus ka pärast filmielamust!

Värskenduse eel

Cinamonis olen seda sama Kuningas Arthuri mõõgalegendi filmi 2D versioonis juba 27. aprillil eellinastusel vaatamas käinud. Tasku kino korraldas oma parimatele klientidele tasuta kuningate seansi ning filmi eel pisteti Kanesi limonaadki pihku.

Kahjuks ei korva magus mullivesi omanike kokkuhoiuiha nii tehnika, istmete kui ka koristusmeeskonna pealt. Olgu mainitud, et aastaid rikkis olnud veebi boonusraha kasutamise süsteem paranes kui imeväel pärast Apollo kino avamist. Varem ei olnud IT-mehel pika patsi sees piisavalt motivatsiooni, et natuke Cinamoni kodulehe kallal nokitseda. Konkurendi tulek mõjus aga värskendava tuulena.

Kuuldavasti plaanib noorte lemmik siiski nüüd rahakotiraudu veidi avada ja ka oma väsinud ilmet uuendama asuda. Südamest loodan, et omanikud raatsivad ka koristusmeeskonda näpuotsaga rahakest jaotada. Meeskonna silmasära järgi vajab palgafondki turgutavat süsti.

Cinamon Holdingu juhatuse liikme Toomas Luhatsi kinnitusel ootab sügisel kino ees tõsine ja põhjalik kapitaalremont. „Uueneb kogu kino. Praegu on õige hetk tuua tartlastele kesklinna täiesti uue sisustuse, disaini ja tehnikaga kino,” annab ta ülevaate tulevikust. Möödunud üheksa aasta jooksul külastas Cinamoni rohkem kui kolm miljonit klienti ja vaadatud sai üle 80 000 seansi. Investeeringute suuruseks hindas Luhats on umbes kaks miljonit eurot.

Cinamoni vaieldamatu plussiks peab lugema superasukohta – südalinna võib kõpsti kohale jalutada ega pea ette võtma pikemat reisi linnaserva. Bussijaama lähedus paneb samal ajal paraja põntsu – tihti ei kannata kino tualetti üldse külastada, kuna mõni mitte nii sotsiaalne härrasmees on seal toimetamas käinud. Arvatakse, et klient ei märka ega hooli sellisest asjast. Kallid omanikud, hoolib ikka küll!

Piletihinna sisse peaks olema elementaarselt arvestatud viisakas koristusteenus ja elamus puhtusest. Koristamise tähtsust kinnitas juhatuse liige ajakirjanikule vankumatult ning on valmis kaasama isegi robotid, et uuenenud kinos kliendile parimat elamust pakkuda.

Just puhtuse puudumisega olengi kurval kombel korduvalt põrkuma pidanud Tasku kinomekas endas. Aprilli lõpus vaatasime kaaslasega „Kao ära" filmi saalis, mille istmel ilutses teadmata päritolu suur lärakas. Ei olnud just väga meeldiv sinna oma pükstega maanduda ja endale kogu seansi aja kinnitada, et ehk see ei määri mu pükse ära. Ilmselgelt on trend kinoistmete kattematerjalis tekstiililt kunstnahale liikumisel väga teretulnud. Tekstiili ju niiske lapiga ei puhasta, kui mõni hullunud fänn seal salsakastmega möllanud on.

Prouad distsiplineerivad

Ekraani kinno saabumine tundub kui samm tagasi lapsepõlvemaale. Avaldan soovi ajaloolisest hoonest mõned pildid klõpsutada, kuid selle peale algab titaanide heitlus kõige verisemal moel. Nimelt on asutuse juhataja veendunud, et nemad lehereklaami ei vaja ja näevad minus uuestisündinud deemonit. Pika pusimise peale õnnestub hiljem ise veebis uurides kätte võidelda pealinna kontori kontakt, kus juba kordades lahkemalt hoonele fotografeerimiseks lubasid jagatakse.

1961. aastal avatud kinomaja teenindajatena silkavad ringi eranditult pensionieas väärikad daamid ning omalgi tõmbub selg sirgemaks. Justkui taaskohtumine põhikooli õppealajuhatajaga direktori kabinetis. Tundub, et prouade range olek on säästnud kino hullemast rüüsteretkest inventari kallal. Punased sametised toolid paistavad silma eeskujuliku puhtusega ning lausa kutsuvad tagumikku toetama.

Ekraani suurimaks miinuseks võib lugeda saalide vähesusest tingitud nigela filmivaliku. Meenub Pärnus elatud aeg, kui Mai kultuurikeskuses sai terve nädala jooksul suisa ühte filmi vaadata! Hoidku jumal, kui filmivalijal sattus halb tuju olema ning mingi eriline õudus nädal aega vaatajaid nörritas.

Kinosõbra rõõmuks sahistatakse meedias, et Ekraan plaanib lisamaja Eedeni kaubakeskusesse. Järgmise aasta novembris valmib plaanide järgi 2,5 miljonit maksev kobarkino ning kogu Annelinn hõiskab rõõmsalt. Sama palju maksnud Apollo arendus peab siis ilmselt suurima linnaosa kümnetest tuhandetest klientidest suu puhtaks pühkima.

Väikekino jätkab uljalt

Nišikinona Uue Teatri majas tegutsev Elektriteater endale värsketes tuultes kinomaastikul ohtu ei näe. 2011. aastast tegutseva asutuse juht Andres Kauts pigem kiidab tihenevat konkurentsi. „Meie keskendume jalgsi kohale tulevale külastajale ja pakume filme, mida suurtes saalides ei näidata," sõnab mees.

Mai lõpus sulges Laial tänaval toimetanud Elektriteater sellel aadressil uksed ning jätkab suveperioodil välikinona. “Teater” on korduvalt teinud eksperimentaalseid filmiseansse väljaspool kino: garaažikompleksis, toomkiriku varemetes ja Aparaaditehases. Kinos on viie aasta jooksul linastunud üle 700 erineva filmi ja külastajate arv küündib 50 000ni.

Sügiseks soovivad tegijad alustada juba uues väärikas hoones igapäevaselt avatud mitmesaalilise kinona. „Suve teises pooles liigume mööda festivale oma kinobussiga, mille saime läbi Hooandja toestusprogrammi. Sinna mahutame kõlarid, projektori, ekraani, valgustuse ja toolid," selgitab Kauts ees ootavaid plaane. Lõpetuseks lisab mees, et Tartu on statistikaameti hinnangul üks kinolembesemaid linnu ning investeeringud selles maailmas õigustavad end igati.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 07/06/2017 22:23:22



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25403499603271