Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
E-demokraatia juht Kristina Reinsalu avaldab uhkust Tartu kaasava eelarve lennukuse üle. Sten Sang

Rahvusvahelised targa linna spetsialistid Keeniast Hiinani on jõudnud ühise südamesoovini, mille täidab Taaralinna ökomaks mudimine ja saaste vähendamine.

Linnar Viik Mobi Solutionsist leidis, et hirmus hea idee oleks prügiautode sisse filmikaamera monteerimine. „Kaamera salvestab siseneva sodi ja vastavalt sellele saame edaspidi saata juurde pakendikonteinereid," lisas mees lennukalt.

Rõõmsad kulutajad

Kunagise Tiigrihüppe asutaja tundis lisaks muret ummikute pärast. Koomilisel videolõigul demonstreeris mees asfaldiruumi täiuslikku kasutust, kus mitte sekunditki ei peatunud jalakäijate ja autode voog. Ilmselgelt ei saaks nii tihedaks meie väheneva elanikkonnaga kodulinn nii pea.

Soome linnavõimu esindaja Sami Sahala muretses eelkõige linnaruumi morjendava müra ja saaste pärast. Põhjanaabrite imeline unelm seisneb maarahva innus oma neljarattaline linnaserva jätta. Edasi saab ju bussiga.

„Happy people spend more!" kõlas heledapäise härrasmehe suust. Iseasi, kui õnnelikuna tunneb end poekottide all ägav maarahvas bussis loksudes. Sahala ootas rohkem avatud info liikumist, mis aitaks kinnistute planeerimisel parimat lahendust leida. Südalinnas laiutavad parklaalad ajasid mehel harja korralikult punaseks.

Annelinna slumm

Kaugelt Ameerikast Buffalo ülikoolist on meie Maarjamaad väisama jõudnud doktor Daniel B. Hess. Mehe ametiks on linna planeerimine ja pikaaegse Tartu uurijana imestab ta siiani 40% jalgrattal linnas liikujate üle. Unistustemaal USAs sellist numbrit kätte saada olevat suisa võimatu.

Hess on hoolega uurinud meie paneelmajade elanikkonda ning nende lõimumist Karlova kandiga. Kokkuvõtvalt leidis ta, et hruštšovkade elanikud ei olegi kriminaalne kontingent. Karlova on samas mälestus sellest, milline ehitusstiil valitses enne Vene võõrvõimu pealetungi: puumajad ahikütte ja sassis tagaaiaga. 

Hess näis olevat siiralt imestunud tõiga üle, et Annelinn ei olegi slumm ega geto. Mammutmajad ometi eeldaks seda, kuid arenenud taristu poodide ning lasteaedade näol on päästnud hullemast. Mõningaid võikusi Hiinalinnast aeg-ajalt siiski kostub, kuid see ei rikkunud americano jaoks sulnist üldpilti.

Parklad koomale

Parkimisteema lasub Buffalo doktoril raskelt hingel ning ideaalis näeb ta ette 85% hõivatud pinda ja 15% jagu vabu parkimiskohti meie kaunis südalinnas. Mees muutus eriliselt murelikuks linna laiusesse venitamise teemal. Nimelt soodustab see autoga liikumist ja suurendab massiivselt vajadust järgmiste parklate järgi. „Südalinnas on ruumi veel tihemaks hoonestuseks," raius mees Buffalost.

Hessi hinnangul aitab tihe südalinn kaasa ökomale elule. Rahvas ei pea nii palju mootoriga vahendeid oma vajaduste rahuldamiseks kasutama. USAs näiteks hakati pärast viiekümnendaid nõudma ettevõtetelt kindlaks määratud hulgal minimaalset parimiskohtade rajamist hoone kõrvale. See viis olukorrani, kus kolmandik riigi pindalast oli raudruunade päralt.

Ometi on lootuskiir ökotaevas säramas ning Hessi kodulinn Buffalo sai kolm kuud tagasi õiguse minimaalse parkla nõudest loobumiseks. Ehk toob see rahu keskmise raske ameeriklase südamele. Ratta selga nad sellest hoolimata ju ei hüppa. Puudub vastav rattatee ja kananagits mekib paremini kui pekipõletus ebamugava voki seljas.

Noori ei koti

Meie oma Kristina Reinsalu e-demokraatia juhina kiitis taevani kaasava eelarve projekti. Neli aastat tagasi alanud ettevõtmine morjendas naist esialgu noorte passiivsuse tõttu. „Noori lihtsalt ei huvita!" ohkas Reinsalu dramaatiliselt.

Ometi nägi naine tänaseks hetkeks imelist arengut linna üldises elanike kaasamises. On tekkinud erinevad kodanikualgatused, kes tõsimeeli tahavadki rahva olemist paremaks muuta. Kui kaasava eelarve algusaastal erilist vaimusära ei sädelenud, siis nüüdseks on Reinsalu oodatud särts saabunud.

Validaatoreid haldava Ridango müügijuht Argo Verk võis paberivaba süsteemi levimisest rõõmu tunda: „Laieneme peagi suvepealinna. Poole juuni pealt saavad kõik päiksepruunid pärnakad osta meie talviselt siniseid ühiskaarte igast R-kioskist". Omamoodi unistuseks ülikoolilinna jaoks jääb tunnipilet. Jah, kallid linnahärrad, me siiski soovime ka tunnikaupa armsa gaasibussiga mööda oma kodulinna vurada.


Öko au sisse

SmartEnCity on rahvusvaheline koostööprojekt, mida rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. Projekt algas möödunud aasta veebruaris ning kestab kauem kui viis aastat, millest põhitegevused jäävad esimesele paarile aastale. Viimased aastad on planeeritud tulemuste hindamisele ja levitamisele.

Kava eesmärgiks on viia ellu targa ja säästva linnakeskkonna terviklahendus, mis suunaks elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid. ning oleks hiljem erinevates Euroopa piirkondades rakendatav. Tegevuste aluseks on nägemus, kus linna ökoloogiline jalajälg ja energianõudlus on nüüdisaegseid tehnoloogiaid kasutades viidud miinimumini. Energiavarustus baseerub taastuvatel kohalikel energiaressurssidel ja neid hallatakse nutikate lahenduste abil.

Projekti põhipartneriteks on valitud Tartu, Sønderborg (Taani) ja Vitoria-Gasteiz (Hispaania). Osalejad püüavad eelkõige ühe linnaosa piires rakendada toimivaid ja tarku energiasäästu lahendusi. Saadud kogemusi hakkavad omakorda rakendama järgijad linnad Lecce (Itaalia), Asenovgrad (Bulgaaria). Kokku on projekti valitud 35 organisatsiooni kuuest riigist.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 07/06/2017 19:58:03



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.26306200027466