Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Mitte kõik Lõunakeskuse fännid ei saa omale lubada isikliku saaniga kohalevuramist, kuid suitsuvaba ostukogemust sooviksid nemadki. Sten Sang

Plahvatuslikult kasvanud Lõunakeskus pole suutnud piiri panna kauplemismekaga integreeritud bussipeatustes vohavale massilisele suitsukimumisele. Kas seda nii väga tahetaksegi?

Pühendunud Tartu Ekspressi lugeja Reet teab, et just siit saab alatihti lahenduse pakilisimatele probleemidele. Kolumnist Uuno Pungari suure fänni (“Miks ta viimasel ajal enam ei kirjuta – sai alati kõhutäie naerda?!”) lootuseks on, et meediašaakalite sekkumine lubaks tal edaspidi ostuelamust Lõunakeskuses nautida sootuks tervislikumas keskkonnas.

Süttivad prügikastid

Reeda kogemuste kohaselt toimub keskuse küljel paiknevas peatuses, kus korjab rahvast peale nii keskuse oma buss kui linnaliinisõidukid, lakkamatu suitsetamine, mis puhtama õhu armastajaid mõistagi hirmsal kombel närvi ajab. “Turvamehed näevad seda, kuid ei tee mitte midagi,” kurtis ta. “Tundub, et midagi lihtsalt ei viitsita ette võtta.”

Signe Joosua Lõunakeskuse klienditoest tunnistas, et nii bussipeatuses kui ka sissepääsude lähistel on suitsufännidega maadeldud juba pikka aega ning lahenduse leidmine ei ole sugugi kerge. “Praegu on meie plaan selline, et märgistame värske värviga iga sissepääsuesise ning ka bussipeatuse ala kui suitsuvaba,” lubas ta.

Lisaks viiakse peatusealast eemale konikastid. „Päris ära koristada kaste me ei saa, kuna praktika on näidanud, et sellisel juhul visatakse konid tavalisse prügikasti ning prügi läheb põlema,“ tõdes Joosua. „Pidevalt teevad vales kohas suitsetajatele märkuseid ka meie turvamehed, lisaks on meil nüüd teisel korrusel Apollo kino vastas olemas spetsiaalne suitsuruum.“

Baarist välja

Kui 2005. aastal vastu võetud tubakaseadusesse täpsemalt süüvida, ilmneb, et otsesõnu on keelatud kimumine bussiootekojas sees – väljaspool paviljoni aga riik vaatamata ebamugavustele praegu sekkuda ei saa. „Algselt mõeldi seaduses eelkõige kinniseid ühistranspordi ootekodasid ja reisijate ootesaale, kuna kinnistes ruumides, kus õhu läbivool ei ole piisavalt suur, on kahjulik mõju kõrvalviibijatele suurem kui õues vaba õhu käes,“ põhjendas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Kärt Sõber, mööndes samas, et tänapäeva bussipeatused on enamasti avatud ja sestap on arusaadav, et mittesuitsetajaid võib ka sealne tegevus häirida.

Sõber lisas, et tosin aastat kehtinud meetme mõjusid on eraldi välja tuua keerukas. „Pigem tunneme baarides ja toitlustusasutustes kehtiva suitsetamispiirangu mõju – kui varem olid need kohad paksu tossu täis, siis nüüd ei ole see enam ammu nii,“ lausus ta. „Samuti on need piirangud ja keelud muutnud inimeste suhtumist – suitsetamine avalikes kohtades on muutunud pigem taunitavaks ning seda nähakse kui tegevust, mis kahjustab nii suitsetajat ennast kui teda ümbritsevaid inimesi."

Targematki teha

Lõuna prefektuuri politseikapten Kert Kotkas sõnas, et kui keegi tunneb, et on sügavalt häiritud bussipeatuses suitsetaja pärast, siis tuleks sellest politseile operatiivselt teada anda ja patrull ära oodata. „Kuigi suits on ilmselt selleks hetkeks juba tehtud, siis patrulli kohale jõudes tuleks osundada isikule, kes häirib, ja siis saab rikkuja ka vastutusele võtta,“ soovitas ta.

Muul juhul on Kotka sõnul politsei prioriteediks siiski reageerida väljakutsetele, kus on laiemalt ohus inimeste tervis, elu ja vara: kõrvaldada juhtimiselt roolijoodikuid, rahustada kihutajaid, lahendada perevägivallajuhtumeid, otsida teadmata kadunud inimesi, aidata õnnetustesse sattunuid. „Kui sel tööpõllul koorem peaks oluliselt vähenema, võib alles juhtuda see, et korrakaitsjad hakkavad omal initsiatiivil bussipeatustes suitsetavaid inimesi korrale kutsuma,“ arvas ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 01/06/2017 10:23:23



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25468611717224