Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kõigi lippude isa väljatoomine nõuab kuueliikmelist delegatsiooni. ERM

Kes on seni veel ERMi esmakülastust edasi lükanud, ei leia selleks ilmselt paslikumat ettekäänet kui 4. juunil, mil sinimustvalge trikoloor seal 133. sünnipäeva tähistab.

Muuseumi avalike suhete juht Kaarel Tarand meenutas, et kõigile inimestele meeldivad rekordid ja edetabelid, nii ka eestlastele. “Häda on aga selles, et kui maailma rahvastik aina kasvab ja eestlaste arv samas tempos ei suurene, siis üha väiksemaks muutub tõenäosus, et me mõnda rekordit väga pikalt suudame pidada või midagi nii originaalset suudame välja mõelda, mida keegi teine üle ei suudaks lüüa,” tõdes ta. “Olgu selleks siis maailma pikim võileib või kõige suurema raadiusega kiikumisring.”

Kuus õnnist aastat

On siiski üks asi, mis on meil nii ainulaadne, et kui sel alal rekordi teeme, siis väga suure tõenäosusega keegi meilt seda enam võtta ei saa. “Nimelt pole ühelgi maailma rahval alles ja alal hoitud esimest ajaloolist rahvuslippu, meie sinimustvalget lippu,” rääkis Tarand. “Mitte keegi peale meie ei saa tekitada maailmas olukorda, kus ühe rahva kõik liikmed või meie riigi kõik kodanikud oleksid oma lipu juures saanud seista, lipule au anda ja oma riigi ja rahva ajaloost mõtiskleda.”

Üliõpilaste seltsi lipp sai rahvuslipu tähenduse 1881. aastal. Juba kolm aastat hiljem, märtsis 1884, anti lipule ka materiaalne kuju, kui ta esimest korda valmis õmmeldi. “Ja sellisena on ta meiega tänasesse päeva kaasa tulnud läbi keerukate aegade ja ajaloo,” märkis Tarand.

Vaid kuus ja pool aastat oma 133 aasta pikkusest ajaloost on lipp olnud niimoodi oma rahva juures väljas, et kõik on saanud teda näha ja talle juurde pääsenud. “See periood oli kuus aastat enne Teist maailmasõda ja iseseisvuse kaotamist ning nüüd siis jälle, kui valminud on ERMi uus hoone ja meie esimene lipp on kõige pühama reliikviana siia välja pandud,” selgitas suhtekorraldaja.

Beebitekk kapinurgas

Tarandi hinnangul pole võimalik kujutleda uhkemat olukorda sellest, kui iga eestlane, iga Eesti kodanik lipu juures seisatanud oleks. “See lipp on ju ajaloos olnud justkui üks beebitekk meie rahvuslike püüdluste tärkamisele, omariikluse mõtte sünnile. Sellisena, nagu me mõnikord võtame kapist välja oma laste või lastelaste beebiteki, oleme nüüd välja võtnud ka selle lipu, et teda heldimusega vaadata ja iseennast oma rahva liikmena uhkema ja paremana tunda,” sõnas ta. “Ja mis võiks olla veel parem päev kui 4. juuni, lipu sünnipäev, kus see lipp ise nüüd üle väga pikkade aastakümnete saab ka kohal olla?”

Päev algab juba varavalges, kell 7 piduliku lippude heiskamisega lipuplatsil. Pikema jututa järgneb kultuurilooline jalutuskäik Raadi kalmistul peatustega lipu ja rahvusvärvidega seotud suurkujude haudadel, mis kokku kaks tundi ning kolm ja pool kilomeetrit vältab.

Kell 10 avab uksed ka muuseum ise, lipuloengud sünnipäevalapse ees leiavas aset iga veerand tunni järel. Igal täistunnil kõlavad sünnipäevakontserdid. Peatse vabriigi sajanda aastapäeva tähistamiseks istutatakse kell 14 välialale presidendi ja Tartumaa omavalitsuste tammed.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 01/06/2017 10:19:51



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.26847505569458