Natside valimiseelsetest kõnekoosolekutest

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Poliitilise propaganda ajaloo uurijad on üksmeelsed selles, et natsid oskasid suurejoonelistel valimiseelsetel üritustel masse neile soovitud suunas tugevalt mõjutada.

Eriti Hitler, kes oma poliitilise karjääri algul õppis koguni näitlejatelt mõjusalt žestikuleerimise võtteid. Ja hiljem kasutas neid kõnekoosolekutel, mida peeti töötajatele ikka pärast väsitavat tööpäeva. Ta ei tõusnud kõnetooli, vaid seisis laval, kõrval lauake mineraalveepudeliga. Armastas alustada kuidagi kobavalt, ebakindlalt, sobivaid sõnu otsides. Et seejärel paisata saali populistlikke loosungeid, mis viisid nii kõneleja kui kuulajad ekstaasi. Teinekord lausa hüsteeriasse, nii et brittidel tekkis kahtlus, kas füüreri psüühikaga on ikka kõik korras? Ajakirjanikena Saksamaale saadetud kaks psühhiaatrit pidid sellele küsimusele vastuse leidma, jälgides kohapeal Hitleri esinemist. Kuulasid, vaatasid ja kodumaale naasnutena tõdesid, et ei saa midagi kindlat öelda. Hüsteeriat ju esines, kuid samas käitus Hitler ka täiesti normaalse oraatorina. Küll panid nad tähele kogu kõnekoosoleku vältel toimunud osavat manipuleerimist massidega. Meeleolu kujundati just selline, nagu natsid tahtsid.

Üht sellist kõnekoosolekut kirjeldas natsivastase hoiakuga ajakirjanik M. Lochner järgmiselt.
Saal on varakult rahvast tulvil. Osa inimesi seisab koguni väljas valjuhääldajate juures. Meeleolu hoiavad üleval reipad marsihelid. Mitmel pool ripuvad suured loosungid: „Tahame uut korda!“, „Muulane on Saksamaa õnnetus“, „Me nõuame tagasi asumaid!“, „Kui kaunis oled isamaa, kui kuskil pole juuti silmata“.

Esimestena ilmuvad lava ette kohalikud füürerid. Neid tervitatakse „Heil!“ hüüetega. Umbes 10 minutit hiljem kõlavad juba tormilised tervitused, sest kesktribüünile tõuseb keegi natsipartei ladvikust: Goebbels, Hess, Himmler või Göring. Seejärel kantakse just selleks komponeeritud bravuurse marsi saatel saali kohalike parteiorganisatsioonide lipud ja standardid. Need astetakse kireva foonina lava tagaseina äärde.

Hitlerit ennast veel ei ole – ta laseb teadlikult aja üle, istudes kusagil lähikonna lokaalis koos saatjaskonnaga. Las publiku ootusärevus kasvab veelgi. Seda marsihelide ja rahva hulka paigutatud kõnekooride hüüete saatel. Ja lõpuks ilmub füürer kõrvulukustava tervituskisa kõlades saali uksele. Ta astub kindlal aeglasel sammul, parem käsi tervituseks üles tõstetud, vasak vööpandlal. Ta ilme on tõsine, pilk suunatud otse ette kaugustesse. Tema kannul adjutandid ja ihukaitsjad. Kuid ainult füürerile langevad prožektorite valgusvihud, saatjad jäävad hämarusse. Tundub, et tegemist on mingi usutalitusega. Kuigi Hitleri silmanägemine oli sõja lõpul läbi elatud gaasirünnaku tõttu nõrk, ei kandnud ta avalikkuse ees kunagi prille, arvates, et see võib mõjuda halvasti füüreri kujundile. Talle määratud tekstid tuli trükkida tavalisest kaks korda suuremat šrifti võimaldaval spetsiaalsel kirjutusmasinal, mida nimetati saksa keeles Führersreibmaschine. ja vaid vähesed siseringi kuulujad olid teadlikud selle olemasolust.

A. Hitler oli enda oraatorivõimetest vägagi heal arvamisel. Ta ütles, et suudab mängida kuulajaskonna meeleoludel nagu virtuoos klaveril. Massil olla veel hästi meeles leivakaartide ja tohutu inflatsiooni aeg ja tasub rõhuda sellele. Tahate sellist aega tagasi? Kui ei, siis hääletage meie partei poolt! Massidele tuleb anda fantastilisena näivaid lubadusi – nii äratame nad apaatiast. Kõige paremini mõjuvad lihtsad, sisult lausa primitiivsed, aga kõlavad loosungid. Nende abil me võidame valimised ja tõuseme võimule. Ning 1932. ja 1938 aastal nii toimuski. Natsid Riigipäeval enamuses ja nende juht kantslerina valitsuse eesotsas.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 01/06/2017 09:57:13



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25630402565002