Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

9. mai, punaste püha, rebis järjekordselt lahti vanad haavad ja tuletas meelde majahoidja raske töö varjupooled.

Sageli heidavad lugejad mulle ette, et kipun sõna võtma teemadel, millest ma palju ei tea. Seekord seda kindlasti teha ei saa, sest pikaajalise kojamehena olen oma ametis saavutanud küll ülima professionaalsuse. Kahjuks ei saa sama väita kõigi kolleegide kohta.

Poeme venelastele

Ei hakka kordama vana juttu sellest, kuidas džentelmenina õrnema soo eest seisan ja iga aasta tulutult naistepäeval lippu heiskan – mis läinud, see läinud. Ei muuda need argpüksid parlamendis seda pidupäeva eales riigipühaks. Seda vastikum on vaadata, kuidas riigiasutused 9. mail uhkelt rahvusvärvidesse kaetakse. 

Räägitakse mingist tundmatust Euroopa päevast, mis vanasti üldse 8. maid tähistas. Venelased arvavadki nüüd, et meie nende “võidupüha” puhul lipud välja paneme. Olen küll omalt poolt asja nii sõnade kui rusikaga seletanud, kuid pole kindel, et kõik on aru saanud.

Mida see 9. mai peaks tähendama, kas astusime sel päeval Euroopa Liitu või? Olen Eesti Vabariigi peale äärmiselt vihane. Tahaks valitsusasutustelt natukegi toetust – olen küll kange mees, kuid terve Venemaaga üksi ei jaksa võidelda.

Alati esimene

Minu kontrolli all olev Kaunase puiestee 16 seda “tähtpäeva” mõistagi boikoteerib. Hoopis teisiti käitub naaberkrunt Kaunase puiestee 20, mida võiks julgelt linna sitaseimaks majaks nimetada. Koristustööd jätavad ikka tugevalt soovida ning loomulikult nullib see ära ka suure osa minu ponnistustest. Piinlik on, kuidas ühed kõigega hakkama saavad, teised aga üldisele heakorrale lihtsalt sülitavad.


Naabermaja heakord ei anna Uuno eksperthinnangul mingit põhjust rahuloluks.

Nüüd on aga põhjust väikese hundijalaveega tervist kosutada. Uuno on juba nime poolest igas asjas esimene ja ka tänavu niitsin esimese annelinlasena muru. Mullu sai seda tehtud juba aprillis. Pole küll näinud, et keegi nii vara jalgu kõhu alt välja tõmbaks, kuid mina panin jälje jõuliselt maha.

Lihtsalt pidasin ühel hommikul oma keldrikontoris koosolekut ja ühel häälel võtsime vastu otsuse, et on aeg. Mina olin poolt ja keegi vastu ei olnud. Päriskoosolekutel olen muidugi enamasti just mina see ainus vastaline, kes enda eest seista julgeb.

Ei istmikutundidele

Avasin heinakuu hooaja, sest muru oli juba üle vaksa pikkune. Lubagu see ilmateade ükskõik mis pussnuge – majahoidjal puhkepäevi pole. Tööd tuleb teha siis, kui joove võimaldab, mitte tuimalt tunde täis istuda. Majaelanikud samas seda hinnata ei suuda ja õiendavad, miks ma varahommikul õues põristan ja inimestel magada ei lase.

Vahepeal püüdsin mõistuse pähe tuua ka emake Luule Pungarile, kes omal ajal postiljonina töökohustused täitmata jättis ja mulle isa matusekutset ei toonud. Vedasin end lausa Mõisavahe tänavale, et üle 13 aasta lepitust otsida, kuid ust mulle ei avatud. Küllap on daam jälle Egiptuses, juba Nõukogude ajal oskas ta omale alati tuusikuid sebida. Mina ei taha Tallinnassegi minna, mul siingi hea.



Monika Pikner
KÜ Kaunase pst 20 raamatupidaja

Ise ma majas ei ela, aga ametiasjus seal käies jääb ikka üht-teist silma. Küsitlesin Uuno kaebuse asjus korteriomanikke, vanu juhatuse liikmeid ja majasiseselt päris sellist nägemust ei tekkinud, et see nüüd terve rajooni kõige kehvema heakorraga maja oleks. Meil on kojamees kenasti palgal ja palehigis ta seal vastavalt lepinguliste töötundide määrale töötab, teeb vaat et rohkemgi.

Kui on lumi pühkimata või lehed koristamata, siis võtavad korteriomanikud esimese asjana ise kontakti ja pahandavad. Vaatavad ju aknast välja ja nii kui midagi valesti on, läheb kisa lahti. Kõik, mis häirib, saab ära koristatud.

Autor: Uuno Kivilinnast (5889 9383)
Viimati muudetud: 01/06/2017 15:28:57



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.26190996170044