Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Programmi eesmärk on ühene – et 2015. aasta novembris Riia tänaval juhtunu laadseid surmasõite enam iial ei esineks. PPA

Poolsajandi keskpaigani kehtima hakkav Tartu liiklusohutusprogramm kehtestab vikatimehele nulltolerantsi.

15. juunini linna kodulehel avalikul väljapanekul ilutseva dokumendi võiks kokku võtta lihtsakoelise tõdemusega: liiklus peab saama ohutum. “Kui varem oli välja toodud hukkunute arv, siis antakse riigi tasandil sisendiks kohalikele omavalitsustele, et tulevikus võiks olla nulltolerants ehk siis null hukkunut, nagu eelmisel aastal Tartus,” resümeeris abilinnapea Valvo Semilarski.

Puškinile appi

Peamine rõhk on abimeeri sõnul pandud kooliteedele. “Me oleme neid protsesse juba algatanud ja sellel aastal saab Puškini gümnaasium omale korraliku liikluslahenduse,” tõi ta näite. “Pean siinkohal just silmas üleminekuid, täiendavat valgustust ülekäiguradadel ja muid nüansse.”

Oma sisendi plaanidesse annavad ka ettevalmistused aktiivseks rattaringluseks, mille tulemusena rattaliiklus ilmselt lähitulevikus linnapildis veelgi suureneb. “See nõuab erilist tähelepanu kergliiklejate turvalisuse valdkonnas,” tunnistas Semilarski. “Rääkimata loomulikult teede ehitusest ja planeeritavast tunnelist, viaduktist, mis kõik kokku peaks tekitama väiksema õnnetuste arvu.”

Opositsiooniline linnavolinik Jüri Ginter rõhutas samas, et projekt kujuneb vägagi kulukaks. “Julgen väita, et siin tekivad ka vastuolud üldplaneeringuga. Kas see jääb lihtsalt paberiks, sest eesmärk on väga suur? Aga ma kardan, et me seda ei saavuta,” arutleb ta.

Arusaamatud ambitsioonid

Semilarski tõdes, et üleriigilised eesmärgid on karmid: vähendada nii hukkunute kui vigastatute arvu aastaks 2025 poole võrra. “Kui rääkida kallidusest, siis tegelikult on tegemist ikkagi väga olulise valdkonnaga,” märkis ta. “Kindlasti on paljudel meist tuttavaid, kes on liiklusõnnetuses vigastada saanud ja kelle tervis ei pruugi taastuda.”

Samuti linnavalitsemisest kõrvale jäetud Jüri Kõre hinnangul on küsitav, kas linlased avalikustatud projektist üldse aru saavad. “Minu arusaamise järgi teid ja tänavaid projekteeritakse meil mingite normatiivide järgi, mida ei kehtesta meie,” arutles ta. “Nüüd me lubame näiteks meetme "eakate ja puuetega liiklejate ohutus" all projekteerimislahenduste sõbralikumaks muutmist ehk teiste sõnadega, me hakkame neid normatiive muutma. Millest lähtudes me neid muudame?”

Ratastooliga Kaarsillale

Semilarski lausus, et loomulikult kehtivad kõikjal Eestis samad standardid, kuid kergliikluskomisjonis on arutletud sellegi üle, et Tartus võiks olla mingisugune oma standard, mis näiteks vaegliikujate ja –nägijate arvamust alati arvestab. “Näiteks Kaarsilla kaldenurk võiks ikka jääda kuue, mitte soovitusliku kaheksa kuni kümne protsendi peale, mis on selline libe tee, kus võib-olla ratastoolis liikuja ikkagi ohtu satub,” ütles ta. 

Linnavolikogu esimees Vladimir Šokman võttis teema kokku tõdemusega, et ehkki preventiivsed meetmed on väga kallid, läheb nende mitterakendamine tavaliselt veel kallimaks kaotatud inimelude või elukvaliteedi kaudu. “Tegelikult me räägimegi ju Tartu standardist, mis peab kindlasti vastama minimaalselt riigis kehtestatud nõuetele, aga on nii mõneski punktis natukene kõrgemate nõudmisega,” sõnas ta. “Me Tartus suudame veidi rohkem.”

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 24/05/2017 19:01:09



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.2564549446106