Majaomanikud heitsid ühes korteripidajatega elektrihinnale kinda

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tarbija pisaraid ei usu ning nõuab Elektrilevilt arvete kohta ühemõtteliselt aru. Viktoria Arro

Juulist kehtima hakkav järjekordne elektritasu on lõplikult kopsu üle maksa ajanud nii neil, kes omale linnas maja lubada saavad, kui ka neil, kes korteris kopitama peavad.

Värske hinnakiri kaksipidi mõtlemiseks ruumi ei jäta: iga tarbimiskoha peakaitsme eest on ette nähtud igakuine tasu. "Liitumistel on nii kõik tarbijad peakaitsme amprite eest juba kord maksnud ja seetõttu kujutab kuutasu endast varjatult uut liitumistasu," võttis konkurentsiametile esitatud pöördumisele ühes Tartu majaomanike ühingu asutajaliikme Jüri Laursoniga alla kirjutanud korteriühistute liidu Lõuna regiooni juhataja Dagmar Mattiisen kriitika kokku.

Kulutused asenduvad

Elektrilevi turusuhete juht Lembit Sünt kinnitas, et hinnakujunduse muudatuste eesmärgiks on tagada klientide tegelikele vajadustele vastav võrk ja seeläbi hoida võrgutasud võimalikult madalal. "Selleks tuleb kaasata aga kliente, et teada saada, kas võrguühenduse valmisoleku hoidmine tühjaltseisvates tarbimiskohtades, mille võrgukulud on teiste ehk elektrit tarbivate klientide teenuse hinnas, on endiselt vajalik," lisas ta.

Sünt meenutas, et kaugloetavate arvestite massilise paigaldamise lõppemine on loonud võimaluse viia seni arendusstaadiumis olnud kauglülitamise funktsionaalsus üle igapäevatöösse. "Üleminekuperioodil tuli tegeleda rakenduse töökindlamaks muutmisega ja paiguti ka tarbimiskohtadesse veel kohale minna," sõnas ta. "Lülimistoimingute tegemisel asenduvad üht tüüpi kulutused teistega, näiteks kohal käimise asemel tuleb keskenduda IT-süsteemide arendusele ja haldusele, kokkuvõttes kulud siiski vähenevad."

Mattiiseni väitel on ometi arusaamatu igakuise püsitasu rakenduse põhjendus, et see on ette nähtud võrgu optimeerimiseks ja efektiivsuse tõstmiseks. "Varem oli eramu peakaitsme puhul Eesti Energia nõue näha elektriprojektis eramu liitumiskeskusse 40-amprist peakaitset. Elektriprojekti realiseerimisel on iga liituja teinud märkimisväärse kulutuse," rõhutas ta.

Poolik ettekirjutus

Samuti lükkas Mattiisen ümber väite, nagu maksimaalselt koormamata peakaitse koormaks võrku ja piiraks võrgu efektiivet kasutamist. "Niisugune põhjendus on väär," lajatas ta. "Ükski peakaitse ei koorma võrku, vaid võimaldab pigem efektiivsemalt võrku kasutada, aga kõrge võrguteenustasu seejuures takistab küll tarbimist." 

Protesteerijatel on välja pakkuda hoopis alternatiivne programm: võrgu efektiivsuse suurendamiseks olevat hädavajalik alandada võrguteenustasu vähemalt 30%, mis looks tarbijale võimaluse kasutada efektiivsemalt nii elektrilisi kodumasinaid kui elektrikütet. "Korteriühistute korterite puhul rakendatakse võrguteenuse igakuist tasu jagatud peakaitsme näol, mille ainsaks eesmärgiks on saada tarbijatelt kätte teenimatult kas või piskutki raha," arvas ta. " Uues hinnakirjas on kuutasu kehtestamisega püütud kuidagi elektritarbimise vähenemisest tulenevat sissetulekut kompenseerida."

Mattiisen tuletas veel meelde, kuidas konkurentsiamet tegi Elektrilevile ettekirjutuse võrguteenustasu vähendamiseks, sest tasud ei olnud kulupõhised, olid liialt suured ning nõudis võrguteenustasu hindade langetamist, mitte aga peakaitsmete igakuist maksustamist. "Seega oli ametil ettekirjutuse tegemisel selge arusaam, et peakaitse ei põhjusta võrgule kulupõhiseid kulutusi. Arusaamatuks jääb, miks siis kinnitati igakuine kuutasu," arutles ta.

Jäme toru

Sünt toonitas siiski, kuidas liitumis- ja võrgutasud on oma olemuselt erinevat tüüpi ning ei sõltu teineteisest. "Liitumistasudest kaetakse võrguühenduse ehitamiseks või läbilaskevõime suurendamiseks tehtud ühekordsed kulud," selgitas ta. "Võrguteenuse tasust aga pidevaks võrguteenuse osutamiseks vajalikud kulud – näiteks võrgu hooldamiseks ja uuendamiseks, rikete kõrvaldamiseks, elektrikoguste mõõtmise korraldamiseks."

Samuti aitab Sündi hinnangul võrgu tõhusamale kasutamisele kaasa see, kui kliendi lepingukohane võrguühenduse läbilaskevõime vastab võimalikult palju tegelikele vajadustele ja võrku uuendades ei pea piltlikult öeldes ehitama põhjendamatult “jämedat toru”. "Seetõttu sõltub võrguteenuse püsitasu peakaitsme suurusest. See, kui võimsa võrgu me uuendades ehitame, sõltub klienti soovitud suurimast tarbimisvõimsusest, mille mõõdupuuks on peakaitse," võttis ta teema kokku.

Kortermajade koha pealt möönis Sünt ometi, et seal on üksiku korteri võimalused peakaitsme suurust mõjutada tõepoolest piiratud – jagatakse ühiselt liitumispunkti peakaitset ja seetõttu on kuutasu kortermajades valdavalt kõigile ühetaoline. "Kui korter on nii-öelda üksikostul, arveldades otse võrguettevõtjaga, siis sisaldab iga korteri kohta arvestatud kuutasu elektrikoguste mõõtmisega ehk arvestiga seotud kulusid," sõnas ta. "Arvestite paiknemine korterite juures ei muuda asjaolu, et võrguettevõtja vastutus elektrienergia edastamise eest piirneb liitumispunktiga."

Avalik röövimine

Seetõttu ei ole Sündi väitel asjakohane rääkida majasisese elektrisüsteemi kasutamisest elektrienergia edastamiseks. "Korterelamute puhul on võimalik valida, kas kasutada üksikostu või ühisostu. Ühisostu puhul sõlmitakse võrguleping ja arveldatakse võrguettevõtjaga vaid hoone võrguühenduse põhiselt," märkis ta. "Siis korraldab võrguettevõtja elektri mõõtmise vaid kortermaja liitumispunktis ning sealt edasi tagavad ühistu ja korteriomanikud ise elektrienergia mõõtmise ja edasise arveldamise koos vastavate kulude katmisega."

Majaomanike ja ühistute liidu ühine seisukoht jääb siiski murdmatuks: kui Elektrilevi äriettevõttena soovitab tarbijal peakaitset vähendada, peaks ta soovitud vähendatud amprid tagasi ostma 156-eurose hinnaga. "Elektrilevil on peakaitsme vähendamise soovitusel põhjenduseks, et liitumistel on müüdud rohkem ampreid kui alajaama võimsus või elektriliini läbilaske võimaldab. Seega on raha liitumise eest tarbijalt saadud, kuid liitumises ettenähtud tööd on nähtavasti jäetud tegemata," tähendas Mattiisen. "Seda ei saa nimetada äriks, vaid avalikuks tarbija röövimiseks."

Tarbijad ei kipu nõustuma teistegi arusaamatult kõrgete võrguteenuste hindadega. "Näiteks kui tarbija on unustanud arve tasumata, võib tarbimiskoha elektrivõrgust välja lülitada tänapäeval kaugloetava arvesti kaudu distantselt, kuid iga välja - ja sisselülitamise näpuliigutuse eest tuleb maksta 44,06 eurot, nagu oleks keegi pidanud selleks kohale tulema," kurtis Mattiisen.

 

Külli Haab
konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja

Peakaitsme igakuise püsitasu puhul ei ole tegemist teistkordse varjatud püsitasu võtmisega, vaid elektrituruseaduse § 71 lõike 1 punktis 3 nimetatud võrguühenduse kasutamise tasuga, mille võtmise õigus tuleneb ettevõtjale seadusest.

Kuigi juulist peab mõõtesüsteem võimaldama mõõta kõigis liitumispunktides aktiivenergiat kauglugemisseadmega, on praktikas siiski veel vajalik teha kulutusi ja arendada vastavaid infosüsteeme ning asjaolu, et kaugloetavate arvestite puhul ei pea Elektrilevi töötaja elektri sisse- või väljalülitamiseks kliendi juurde iga kord kohale sõitma, ei tee teenust automaatselt odavamaks.

Hetkel rakendub teenusele „Tarbimiskoha elektri väljalülitamine mõõtepunktis“ Elektrilevi hinnakirja alajaotuses „Lülitamisteenused“ toodud „tarbimiskoha elektri väljalülitamine mõõtepunktis“ hind, mis on koos käibemaksuga 44.06 eurot. Elektrilevi on konkurentsiametile selgitanud, et lisateenuse hinna kujunemise alused ning lülimistoimingutega seotud tööde iseloom ja mahud on muutumas ning et ettevõttel on kavas uuendatud lisateenuste hinnad ametile esitada.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 17/05/2017 22:17:14



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25060415267944