Küsitlus

Milline Tartu kõrgkool on sulle armsaim?

Linn uputas alumised naabrid: pöörduge kohtusse, kui ei meeldi

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Moodsast köögimööblist on üürnike meelitamiseks vähe abi, kui selle kohal laes elevandimõõtu auk haigutab. Erakogu

Sotsiaalkorteri naabrusse kodu rajanud kodanikud võivad vaid saatust kiruda, kui järjekordne ohoh-elanik nende pikaajalistele pingutustele sõna otseses mõttes vee peale tõmbab.

Elu hammasrataste vahele jäänud kodanikud ei leia ulualust sugugi mitte vaid kõledates nurgatagustes sotsiaalmajades: linn jagab omalt poolt elupindu ka igati ontlikesse tarekestesse. Näiteks maalilisse puumajja Tähtvere tänaval, kus boheemlashing vabalt kaunite kunstide lainel materiaalsest maailmast äralõigatuna hõljuda saab.

Närvid läbi

Seda muidugi seni, kuni päriselu mädanenud lae näol otse supikaussi prantsatab – aastaid kolmandal korrusel redutanud Evelini loominguline lähenemine veevärgile sai oma loogilise lõpu. „Sellel inimesel ei ole peas kõik korras ja ega me teda ennast milleski süüdistada saagi. Küsimus on, miks linn sellised inimesed normaalsete kodanike naabriteks paigutab?“ päris nördinud korteriomanik. „ Ja veel kolmandale korrusele, oleks veel, et keldrisse, kus nad suurt kahju teha ei saa. Ju vaadati, et selline vana maja ja siin keegi vastu vaidlema ei hakka.“

Ohver meenutas, et tegelikult on Evelini lustimise tagajärjel laest niiskust nirisenud juba ammu.“ Kui nüüd vaatamas käidi, selgus, et tal on kraanikaussi mitu põllukivi topitud ja see tekitas viimase ummistuse. Võib-olla on see isegi hea, et lagi nüüd alla varises, muidu olekski probleem varjatuks jäänud,“ säilitas omanik positiivsuse.


Vähemalt vales kohas keha kergendamise patus ei saa arvukat sõpruskonda süüdistada: „hea koht“ on eeskujulikult ära märgitud.

Tõepoolest, sündmuspaika kaedes saab igaühele selgeks, kuidas võinuks süüdimatu naabriproua tegu veelgi tõsisemad tagajärjed esile kutsuda ja teise korruse rahva teise ilma saata. Rahaline kahju pole iseenesest suur: kindlustus maksab pea kõik kinni ning omavastutuseks jäib vaid 170 eurot, mille eest uued kapid juba soetatud. Aja- ja energiakulu ei kompenseeri aga teatavasti keegi. „Vahepeal olid närvid täiesti läbi,“ tunnistas omanik. „Õnneks on üürnik praegu pikemal reisil, kuid ilmselt peame tallegi ajutiselt teise elupaiga leidma.“

Kümme aastat mädanemist

Evelin viibib praegu ravil ning tema korteriukse on politsei kindlalt kinni pitseerinud. Mis aga majarahvale eriti tuska teeb, on omavalitsuse väidetavalt täiesti apaatne käitumine. „Eluruumide teenistuse vanemspetsialist Jaanika Hõim keeldus asja isegi kohapeale vaatama tulemast. Ütles lihtsalt, et nemad kohapeal ei käi, ja kui meile midagi ei meeldi, pöördugu kohtusse,“ meenutas üleujutatu.

Hõimu sõnul aga esitab ohver siinkohal selgelt valeandmeid. „Olen ise olnud kontaktis kõigi inimestega, kellel on probleeme olnud, ka majahalduriga,“ rõhutas ta. „Kõik küsimused, mida on olnud võimalik lahendada jooksvalt ja operatiivselt, on ka lahendatud.“


Hea tahtmise korral saavad naabrid eelmise õhtu menüü tõendipõhiselt kokku panna.

Nii ongi probleem linna jaoks lahendatud. „Kui pikaajalise lekkega seotud remonditööd on tehtud ja kui maja esitab meile ekspertiisi, siis ei ole mingit küsimust: loomulikult maksab linn kõik kulutused kinni,“ lubas Hõim. Pealegi on pehkimine ametniku väitel kestnud juba seitsmekümne aasta jooksul, mistõttu ei puutu Evelin üldse asjasse.

Aega polnud

Majahaldur Argo Hanimägi kinnitusel pole sellisest abikäest mingit tolku, sest remont on tehtud ja igasuguse ekspertiisi jaoks hilja. „Meie alguses ei teadnud, et see lagi nii läbi on. Arvasime, et probleem on seinas – kui seal palgid välja vahetasime, avastasime, et kohe kukub meile ka lagi selga,“ kirjeldas ta. „Kuna asi oli niivõrd ohtlik, lahendasime selle kohe ära – mingi ekspertiisi jaoks polnud enam lihtsalt aega.“

Hanimägi lisas, et ekspertiis oleks tähendanud majale olulist rahalist väljaminekut, pealegi oleks ehitus teadmata ajaks seisma jäänud. Lisaks muutunuks elutingimused alumise korruse üürnikule talumatuks. „Mina ei tahtnud seda riski võtta. Seis oli selline, et meil oli tõsine hirm, et kui linna korterisse peaks keegi sisse minema, tuleb ta koos põrandaga alla,“ meenutas ta.

Tubane raietöö

Ometi on Hanimägi sõnul ilmne, et süü just linnavalitsusel lasub. „Teisi kortereid peal ei ole ja kuskilt mujalt see vesi pole saanud tulla,“ sõnas ta. „Aga kui palusin linnal juhtum fikseerida, väitsid nad tõesti, et kohale tulla ei taha. Enne, kui ekspertiis 100% ütleb, et linn on süüdi, pole meil mõtet nende poole pöörduda.“

Probleeme sotsiaalrahvaga on olnud varemgi. „Enne Evelini oli siin üks vanem härra – muidu väga tore mees, aga armastas korteris puid lõhkuda,“ kirjeldas õnnetu alumise korteri omanik. „Eks neid ikka vahetub – kes saab jalad alla ja parema elu peale, kes käib täiesti põhja.“


Üüratute remonditööde käekäigu vastu pole linn tundnud vähimatki huvi.

Lisaks mõjub omalaadne subkultuur täiesti laastavalt üldisele heakorrale. „Tema kõrval elas noor inimene, kes sageli alles hilisõhtul koju jõudis – aga isegi teda segas pidev lärm, mis öösel magada ei lasknud. Evelini sõpradeks olid poolasotsiaalsete kommetega mehed, kes siin lõhkusid ja laamendasid,“ meenutas omanik. Nii on seltskond täis sodinud koridori peal oleva kemmergu ukse ja seinadelegi oma jälje jätnud. „Treppidele visatud prügi oli igapäevane vaatepilt.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 27/04/2017 10:31:39



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.28733205795288