Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Oktoobrist võib Tartu linn reformiviibutuse tulemusena ulatuda Käreverest ja Rõhust Kabina, Kavastu ja Kastreni välja. Elanikkond kasvab 7%, territoorium 7 korda.

Tartlaste soov ühinemise kohta sõna sekka öelda jäi kõnekalt leigeks. Pea 97 000 linlasest võttis seisukoha vaid 626. Ligi kolmandik neist ei toetanud linna külge justkui tiibadena lääne- ja idapoolse valla sundliitmist. 

Näiv kaasamine

Samasisulised gallupid ootavad Luunja ja Tähtvere elanikke ees 23.-24. aprillil. Paraku pole rahva seisukoht protsessis mingitki pidi siduv. Kaasamine kui selline näib näiline, demokraatia mänguna. See seletab ehk osaliselt ka linlaste vähem kui üheprotsendilist osalusaktiivsust.

Suure tõenäosusega moodustub oktoobrikuust senisest täiesti erinev omavalitsusüksus Tartu linn, mis hõlmab endas lisaks Tartule veel kolm alevikku ja 30 küla. Kogupindalaga 287 km2. Võrdluseks, Tallinna linna territoorium on pea poole väiksem. Suurima Eesti linna tiitli kahmab endale ilmselt siiski Pärnu, mille külge samuti liidetakse ümberkaudsete valdade maad.

Elan Luunjast kümme kilomeetrit, Sirgumetsa külas Saare talus Tartu linnas. Umbes nii kõlab tulevikus kellegi aadress.

Mongoolia jälgedes

„Tegemist on õigustehnilise konstruktsiooniga,“ selgitas kõrva kraapivat tulevikku linnasekretär Jüri Mölder. „Tuleb vahet teha asustusüksusel ja haldusüksusel. Mitte kogu omavalitsusüksuse Tartu linn piires ei saa olema linna territoorium.“

Esmapilgul vastuoluline terminoloogia lähtub reformiseadusest, mis peale linna ega valla uutele omavalitsustele muid alternatiive ei lubagi. Nagu näiteks tartlaste sõpruslinnas Uppsalas, kus suuremat haldusüksust kutsutakse kommuuniks.

Maailma praktikas polegi tegu millegi iseäranis harukordsega. Näiteks Rovaniemi uhkustab 1960. aastast, pärast samanimelise maavallaga liitumist, Euroopa suurima pindalaga (8017 km2) linna tiitliga. Sise-Mongoolia linna Hulunbuiri territoorium ületab aga terve Eesti riigi oma enam kui kuus korda.

Külameestega võrdseks

Millised sisulised muutused elanikkonnale liitumine kaasa toob, Jüri Mölder täpselt prognoosida ei oska. „Luunja ja Tähtvere vald juriidiliste isikutena lõpetavad. Tartu linnast saab nende üldõigusjärglane. Kõik lepingud jäävad kehtima, teenistujad tulevad üle, asutused jäävad alles,“ loetles Mölder. „Pikemas perspektiivis peaks olema tulemuseks võimekam haldusüksus, avalike teenuste võrdsem kvaliteet nii linnas kui kaugemal.“

Konkreetsemaks minnes mainis linnasekretär ühistransporti, mille pikendamine linna lähiasumiteni seni on tihtipeale vallapiiril takerdunud. Samuti haridust, kus tulevikus seisavad linlane ja külaelanik samal õigusjoonel. Olgu siis Miina Härma kooli katsetel või mõne teise kooli kohta taotledes.

Kuidas maapiirkondlaste asjaajamine ametnikega välja hakkab nägema, on taas kord lahtine. Teoorias peaks nii Ilmatsallu kui Luunjasse loodama Tartu linna teenuspunktid. Kohapealsed võimumängud võiks joone alla saada ning valida tuleks oktoobris kõigil 103 500 elanikul juba Tartu linna volikogu.

Heinamaad ei kärbita

Ühtki lisaabilinnapea, eriemissaari ega piirkonnakuberneri kohta Möldri sõnul liitumisega ei kaasne. Ehkki lõpliku juhtimisstruktuuri kohta on lõppsõna öelda vaid valitaval volikogul. „Et aga teenistujate funktsioonid paljuski kattuvad, ei saa 1+1+1 võrduma kolmega ehk peame leidma ka koostöö ja kokkuhoiu kohti. Nii infosüsteemide ühildamisel kui ka personaalias. Küll ei tasu tõsiselt võtta just Luunja pool õhutatud hüsteeriat, et kõik kohalikud asutused pannakse kinni ja jääb vaid linn. Pole põhjust karta, et näiteks linnas kehtiv muru kõrguse piirmäär läheb käiku ka kuskil heinapõllul.“

Järgmise tärminina ootab liitumislaeva ees 15. mai, mil vallad ja linn peavad oma seisukoha ülevalt poolt tulnud liitumiskäsu kohta saatma. Vaikimist tõlgendatakse nõusolekuna. Hiljemalt 15. juulil tuleb riigilt lõplik otsus.

Suhtumise küsimus

Mölder möönis, et linna seisukohast olnuks kõige mugavam mitte midagi teha. Tartu suurust arvestades pole mingit vajadust kellegagi liituda. „Praegune olukord on paratamatus. Me ei soovi vastanduda reformi eesmärkidele. Soovime olukorrast väljuda võimalikult valutult. Et kellelegi ei muutuks midagi halvemaks, küll peaks osadel elanikel avalike teenuste tase paranema.“

Tähtvere vallaga ollakse linnasekretäri sõnul ühist keelt leidmas. Miks Luunja esindajad ei soovi läbirääkimisi pidada, jääb Möldrile mõistatuseks. „Peame tegutsema etteantud tingimustes. Leidma ühisosa. Vallad võiks tahta tagada oma elanikele võimalikult häid liitumistingimusi. Suhtumise küsimus.“

Autor: Rasmus Rekand, rasmus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 19/04/2017 23:35:08



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25794410705566