Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Isehakanud parkimiskorraldaja ülesvõtted on sütitanud ka ümbruskonna seenioreid. Marek Trojanovski

Kellele on õigupoolest mõeldud kõnniteed, kuhu põliskasutajatel üha vähem asja näib olevat?

Üle-eelmises Tartu Ekspressis avaldas haldusentusiast Marek Trojanovski pikaajalise uurimistöö tulemuse, milles kaardistas Annelinna patrioodina kodulinnaosa kitsaimad parkimispiirkonnad, kus üha juurde kogunev sõidukitetulv sugugi ära mahtuda ei taha. Trojanovski algatusest hakkas kinni ka värske pensionär Maiu Rebase, kes on enda kinnitusel haljasalale ja kõnniteedele parkimiste tuline vastane.

Linna toetus

„Nii kaua, kui linnaisad suhtuvad ükskõikselt meie probleemidesse, ei muutu meie linnas midagi paremaks,“ selgitas daam oma võitluse tagamaid. „Olen väga nördinud, et kunagi rajatud kõnniteed on autode poolt kinni pargitud ja haljasalad rikutud.“

Lisaks riivab piirkonda sageli külastava Rebase silma ka prügimajandus, mis jalameeste liikumisvõimalusi veelgi rohkem piirab. Näiteks on Anne 79 korteriühistu paigaldanud oma Molok-tüüpi konteinerid riigi maale ja praktiliselt Rebasele südamelähedaste kuuskede kõrvale. „Soovin teada, kes lubas?“ päris ta. „Neid konteinereid peab ju tühjendama ka. Kuidas? Selleks kasutatakse kõnniteed. Miks seda lubati teha?“

Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak möönis, et omavalitsus on viimastel aastatel tõepoolest süvamahutite paigaldamist kortermajade juurde suisa toetanud. Nimelt on ühistute soovi korral antud viimastele tasuta rendile linnamaad. „Konteinerite haljasalale nihutamine võimaldab leevendada suurte majade juures valitsevat ruumipuudust parkimiseks,“ selgitas Haak vastukaaluks. „Süvamahutid näevad siiani kasutusel olnud konteineritest visuaalselt paremad välja, nende tühjendamine on vaiksem ning soovimatute isikute ligipääs jäätmetele raskendatud.“

Kaskede surm

Nii hindas planeeringute ja projektide läbivaatamise komisjon ka Anne 79 ettevõtmise mullu igati kohaseks ning jagas priid maadki. „Prügikonteinerite tühjendamine ei ole pikaajaline protsess, toimub suhteliselt harva ning ei takista oluliselt jalakäijate liikumist,“ arvas Haak. „Ühistule on pandud kohustus lasta tugevdada kõnniteeosa, mida mööda jäätmeveoautod konteineriteni liiguvad.“

Rebase hinnangul jääb ometi arusaamatuks, kas ülikoolilinn panebki põhirõhu sõidukitele või mõtleb ka jalakäijatele. „Kas kõnnitee on nüüd muudetud sõiduteeks? Sellel kõnniteel on tihe sõiduautode liiklus, sest nad pargivad haljasalal,“ põhjendas ta.

„Miks me laseme haljasala rikkuda, et jälle maksumaksja rahaga korda teha?“ küsis noor pensionär. „Sellise asjaga ma nõus küll ei ole. Selleks, et tee oleks laiem, võeti maha kaks ilusat kaske, mis on ka lubamatu. Tulge õhtuti vaatama, siis veendute ise.“

Kuus rikkujat

Rebase toetab oma argumentatsiooni hoolikalt kogutud tõendusmaterjaliga: Näiteks 2016. aasta 7. detsembril kella 19 aegu parkis Anne 81 poolsel haljasalal kuus autot. „Nad kasutavad kõnniteed, et parkida haljasalale.Ma olen väga mures, et sõiduautod on kõnniteed hõivanud ja nüüd juba haljasalad ka,“ lajatas aktivist. „Miks on lubatud pool kõnniteest sõidukite alla ära võtta? Valgete juttidega ka märgistatud.“

Siinkohal tuli linnamajandusjuht Haagil kriitikale juba rohkem alla kirjutada, sest Anne 79 ees osaliselt kõnniteele tähistatud parkimiskohad on markeeritud linnaga kooskõlastamata. „Kõnniteed ei ole arvestatud sõidukite koormusele ja haljasalal on parkimine ilma selle omaniku loata keelatud,“ kinnitas Haak ja lubas, et teavitab linnakantselei menetlusteenistust täiendavast järelevalve vajadusest.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 19/04/2017 22:14:08



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.27272415161133