Endisest pedagoogist sotsiaalmaja elanik võitleb planeedi tuleviku eest

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Eha Tarrika eraldatud kodutareni viib küll garaažideäärne hüplik tee, kuid roheline mõtlemine on siia jõudnud rutem kui mõndagi eliitrajooni. Kaur Paves

Pensionär Eha Tarrikal on elus täita veel üks missioon: kinkida tühjaksmaiustatud moosipurkidele uus võimalus.

Aktiivse eluviisiga Tarrikas on igapäevaste vaatluste käigus täheldanud, et peaaegu igas poes on müügil hulganisti moosi, suppe, kurki ja kõiksugu muud kaupa, mida klaaspurkidesse pakendatakse. “Kahjuks ei võeta neid purke mitte kuskil vastu ja nii viime need kõik prügikastidesse,” kurtis daam. “Purgid on ka pärast kasutamist väga korralikud, aga palju me neid moosikeetmiseks endale jätame?”

Tahaks tagastada

Tarrikas soovikski avalikkuselt pärida, kas oleme siis tõesti siin Eestis nii rikkad, et muudkui teeme uusi purke, selle asemel et vanu tagastada. Vanasti olid asjad ju teistmoodi. “Ei kiida Vene aega, aga igal purgil ja pudelil oli triipkood peal ja poes said selle eest viis kopikat. Nii sai purki kasutada teisel, kolmandal ja sajandalgi korral,” meenutas ta. “Nüüd aga saadame kõik rämpsu.”

Söakas pensionär ei otsi lahendusi kaugelt: niisama ei viitsi laisad kaasmaalsed muidugi klaasi tassida, kuid võiks ometi sarnaselt õllepudelitega kasutada pandimärgistust, et tublimaid kahe-kolme sendigagi premeerida. “Või võiks iga asutus ise oma purkide eest hoolitseda. Täiesti korralikud on, käivad ilusti – olgu, keeratava kaanega võib probleeme tulla, see tuleb tõesti uus meisterdada,” fantaseeris Tarrikas.

Taaskasutusorganisatsiooni Eesti Pandipakend tegevjuhi Ranno Raali kinnitusel on tagatisraha süsteem kehtestatud just joogipakenditele, millel on kõige suurem risk jääda kuhugi elu- või looduskeskkonda tulenevalt nendega seotud tarbimisest pigem väljaspool kodu, mis kehtib eriti kevad-suve perioodil. “Supipurke kasutatakse aga eelduslikult pigem kodus ja seega peaksid need liikuma kortermajade või kaupluste juures olevatesse pakendite konteineritesse,” põhjendas ta erinevust.

Kanister ei mahu

Tarrika arvates on aga igal juhul tegu täieliku raiskamisega. “Ei saagi aru, kas kogu see majandus on ärimeestele või hoopis ärimeeste poolt kinni makstud, et saaks aga rohkem purke toota,” arutles isemõtleja. “Vanasti vähemalt kasutati purkide tegemiseks liiva ja soodat – need on ju kõik vajalikud ained.”

Raal tõdes, et vahe joogipudelitega seisneb veel selles, et viimaste näol on tegemist suhteliselt puhta pakendiga, valmistoidu- või supipurgid on aga väga määrdunud, mis tekitaks tänastes kaupluste ruumides asuvates tagastuspunktides täiendavaid hügieeniriske. Õues asuva pakendikonteineri puhul see probleem nii terav ei ole. “Lisaks seab automaat piirangud tagastatavate purkide suurusele ning kujule, sest eeldab teatud pakendi kuju standardiseeritust. Kõik suurused paraku automaadi suudmest sisse ei mahu, nagu näiteks ka viieliitrine plastist veepudel või –kanister,” sõnas ta.

Eriti kahju on Tarrikal sellest, et loodud on olukord, kus sageli pole kuidagi võimalik vältida purgi purukskukkumist. “Siis pole temaga enam midagi peale hakata, puhas rämps,” arvas proua.

Armastab hapukurki

Raali teadmiste kohaselt pole aga purkide lõhkumisest säästmisel tegelikult suurt mõtet, sest tegelikult läheb automaati topitud klaastaara pärast loendust ja värvide järgi sorteerimist samamoodi haamri alla. “Mõlema süsteemiga seotud klaastooted satuvad lõpuks taaskasutusse. Pandisüsteemi klaas jõuab sulatusahjudesse, kus nad 1200 kuumuskraadi toimel sulatatakse ja vormitakse uuteks klaasist purkideks ja pudeliteks,” rääkis ta. “Kvaliteetsem osa konteinerkogumise pakenditest ilmselt samuti, halvema kvaliteediga klaasi kasutatakse betoonist ehituslike toodete sees.”

Puiestee tänava sotsiaalmajja uusi tuuli toov Tarrikas näeb sellegipoolest süsteemis kokkuhoiukohti: tema maja 27 korteris ostetakse arvutuste kohaselt vähemalt üks supp päevas. “Armastan hapukurki ja salatikastmeid, nii et minu perel kulub keskeltläbi kaks purki päevas,” kõneles ta. “Teistel aga kulub veelgi rohkem, sest meil on palju selliseid peresid, kes ise üldse süüa teha ei viitsi: tulevad koju, lasevad valmistoidu kähku soojaks ja purk läheb muidugi minema.”

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 05/04/2017 22:06:52



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.86538887023926