Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto: Sven Zacek

Sellest nädalast linnarahva hinnata antud uue üldplaneeringu keskseks küsimuseks tikub autostumise piiramine, mille käigus sohvrid kõigi seniste mugavustega enam arvestada ei saa.

Opositsioonilise IRLi juhtfiguur Peeter Laurson tõdes, et planeering on mõneti vastuoluline: ühelt poolt püütakse kesklinnast tekitada tõmbekeskust, teisalt aga surutakse selle tegelikku kasutamist maha. “Parkimisnõudluse suurenemine lahendati ära lihtsalt parkimistasu, mitte kohtade arvu tõstmisega,” selgitas ta. “See mingis mõttes on sarnane lasteaiakohtade küsimusega, kus samuti tõsteti lihtsalt hinda.”

Maantee tasuliseks

Sotsist abilinnapea Jarno Laur aga rõhutas, et kesklinnas tulebki liiklusruumi ümber jagada kergliikleja kasuks. “Lihtne katse: kui ühel kõnniteel mahub kaks inimest üksteisest mööda, siis on juba hea. Täna on vanalinnas väga palju tänavaid, kus see katse ei õnnestu, ehk me saame seda ruumi valdavalt võtta parkimise arvelt.”
Lauri sõnul saab küll jätta alasid vabaplaneeringuga majadele, kuhu saab rajada parklaid või parkimismaju, ent linn ei peaks oma ressurssi sinna olulisel määral panustama. “Seda peaksid tegema autode omanikud ennekõike, sest parkimiskoht ei ole inimõigus,” lisas ta.

Abimeeri sõnasabast kinni võtnud Laurson meenutas, et viimane lause kuulub mehele, kel endal ametikohast tulenev tasuta parkimikaart taskus. “Justkui need inimesed, kes sõidavad autoga, oleks suured vaenlased,” ütles ta. “Milleks me soovime, et Tallinna ja Tartu vahel oleks neljarealine tee? Võiksime ka ju selle tee teha tasuliseks ja üherealiseks, vähem sõitjaid oleks.”

Aeg määrab

Reformierakondlase Toomas Kapi hinnangul paneb autoliiklusele just linna põhjaosas aga eriti valusa pitseri Tähtvere sillast keeldumine. “Põhja-Tartu on täna ju umbes ja kui seda silda ei tule, siis varem või hiljem tuleb terve see liiklus läbi Supilinna lasta, mis tegelikult on supilinlastele kaotus,” lausus ta.

Lauri väitel võiks kaotust osaliselt kompenseerida kaugemale põhja kerkivad Tiksoja ja Kvissentali sillad. “Ka Ihaste sild rajati olukorras, kus meil ei olnud väga selget teadmist, kas inimesed harjuvad sealtkaudu käima, kuna ta oli piisavalt kaugel tavapärastest liikumissuundadest, aga autojuht tegelikult ei loe kilomeetreid, vaid aega,” andis abimeer põhjatartlastele lootust.

IRLi vanameister Jüri Kõre nägi aga tõsiseid probleeme teise olulisema jõeületuse, Ropka silla rajamisel. “Minu arust keskkonnamõjude hindamisest tuli otseselt välja, et see on võimalik ainult juhul, kui linnavalitsus teeb erandliku otsuse, mida kehtivad reeglid tegelikult justkui ette ei näe,” arvas ta.

Trammi toppimine

Laur maalis vaatepildi rõõmsamaks – keskkonnamõjude hindamine peabki olema kriitiline. “Ropka sild on tõepoolest väga oluline sõltumata sellest, kas Tähtvere sild kunagi tuleb või mitte, “ rõhutas ta veel. “Ilma Ropka sillata paraku ei ole mitte kuidagi võimalik meie kesklinna liikluspilti muuta.”

Arengu- ja planeerimiskomisjoni esimehe Verni Loodmaa sõnade kohaselt on 1999. ja 2005. aasta dokumentides igati päevakorras olnud Tähtvere sillast loobumine üks planeeringu suurimatest kaheldavustest, millest tuleks käimasolevas protsessis tõsiselt rääkida. “Teine küsimus on ka trammitee lisamine üldplaneeringusse üsna viimasel hetkel ilma igasuguste arutelude, arvutusteta ja tõsise läbikaalumiseta,” lisas ta.

Linnavolikogu esimees keskerakondlane Vladimir Šokman lohutas murelikke, et nii keskkonnanõudmised kui inimesed ise kipuvad ajas muutuma. “Kui täna on nii, et ei saa ehitada silda Annelinna poole, siis võib-olla paarikümne aasta pärast uued inimesed leiavad, et see on täiesti võimalik ja möödapääsmatu,” ennustas ta. “Ka Supilinna tulevad ehk inimesed, kes saavad aru, et ei olegi väga mõistlik, et kõik Tähtvere poolt tulevad autod peavad sõitma kesklinna Tähtvere, Oa, Herne tänavaid risustades, vaid oleks mõistlikum, et üle silla nad tõepoolest sellel Tuglase sihil saavad.”

Hartale vilistati

Täpselt samamoodi rahulikult soovitas Šokman suhtuda ka palju kära tekitanud trammiteesse. “Ärme räägime trammist kui ühistranspordi liigist, mida me täna tunneme, et veerevad mööda maad ja kolisevad, aga jätame ka uutele poliitikutele, otsustamise võimalust, et uued põlved saavad uutmoodi mõeldes uusi transpordiliike linna tuua,” pakkus ta.

IRLi raudvara Avo Rosenvald leidis, et kergliiklusest on pikas planeeringus veel üleliia vähegi juttu. “See, et me teeme nii palju kilomeetreid uusi teid, on õige ja hea, aga näeme, et see pole viimaste aastate jooksul toonud oluliselt jalgrattureid juurde. Ilmselt on midagi veel, mis tuleks teha,” hindas ta.

Rosenvald meenutas, et juba 2009. aastal allkirjastas Emajõe Ateena Brüsseli harta, mis näeb jalgratturite osakaaluks ette 15%, praegu aga kõigume 5-7% vahel. “Meil tuleb tõsiselt pingutada, et enamvähemgi sinnapoole jõuda,” kinnitas ta. “Rõhutatakse, et meil tuleb elanikkonnale selgitada ühistranspordi kasulikkust, aga kergliiklus on ikkagi palju kasulikum.”

Alati poliitiline

Põhjalikult üleeuroopalistesse uuringutesse süübinud Rosenvaldi sõnul on ratturite probleeme seni täiesti valest otsast lahendatud: nimelt pole kahepoolsed kergliiklusteed, mida meitele ohtralt rajatud, teps mitte parim variant. “Tuleb välja, et seal on palju ohtlikum sõita kui autoteel või rattarajal,” märkis ta.

Vabakunna võitleja Jüri-Ott Salm tõdes, et üldplaneeringu menetlus kujuneb tahes-tahtmata poliitiliseks. “Kui oli kesklinna üldplaneeringu arutelu, siis mina tõstsin esile, et parkide pindala vähendamine peaks olema ikkagi valimiste teema,” meenutas ta. “Vaatame, kas siis keegi valimistele selle teemaga edasi läheb.”

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 30/03/2017 11:25:07



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.30071187019348