Särtsusõidukid trügivad taksoturule

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Värske firma esimene taksojuht Kristjan Pettai (paremal) naudib ülemus Rainer Kaasiku hoolt ja armastust. Kaur Paves

Endine Elektritakso sohver laiendas Taaralinna teisegi tossuta kulgeva kaubamärgi ning näeb tegutsemise piire ainult taevavõlvil.

Varem nii Elektritakso kui Tartu Taksopargi sõidukite roole kruttinud Rainer Kaasiku eestvedamisel vuravad märtsist ka Tartus ringi pealinnas tuntud Välk taksod. Praegu küll veel vaid kaks – kelmikate nimedega Birgit ja Johanna – kuid plaanide kohaselt aprillist juba viis. „Kui Tartus üldse midagi pakkuda tahad, siis peab rääkima vähemalt neljast autost,“ kinnitas kohaliku filiaali juhataja Kaasik, lisades siiski, et turgu vallutama ta ei kavatse hakata.

Bransoni jälgedes

Kaasik lubas tegevuses lähtuda miljonär Richard Bransoni printsiibist, mille kohaselt ei pea ennekõike hoolitsema mitte klientide, vaid töötajate eest – kõik muu tulevat siis juba ise. „Väga paljude tööandjate juures on inimeste väärtustamine selgeks probleemiks ja seetõttu sealt lahkutaksegi. Inimese motiveerimine on ju tegelikult hästi lihtne: vaatad talle lihtsalt silma sisse ja ütled: „Aitäh abi eest“,“ soovitas ta.

Kaasiku väitel on ta lühikese ajaga jõudnud nii kaugele, et töötajad temaga ise ühendust võtavad. „Elektritaksost inimeste üleostmine poleks eriti hea mõte, sest see tekitaks palju paksu verd,“ arvas ta ometi. „Mina ei taha kelleltki leiba laualt võtta, vaid oma äri teha ja õnnelik olla.“

Esimene alluv Kristjan Pettai kinnitas, et uue asja algatamise juures on alati põnev viibida. „Taksojuhiks saamise mõte on mul küll varemgi olnud, aga koolitusest kaugemale pole jõudnud,“ meenutas madruseks-väikelaevajuhiks õppinud kutseline veoautojuht.

Kaugema visiooni kohaselt sooviks Kaasik aga iidse ameti taas au sisse tõsta. „Kui sulle meeldib sõita ja klientidega suhelda, siis pole taksojuhi amet ju sugugi halb. Aga kahjuks kipub kujutlustes ikka olema nohisev vanamees katkise mersuga,“ tõdes ta. „Eesmärk oleks, et nii juhid kui autod oleksid puhtad ja viisakad ning meie töötajad suudaksid klientidega nii mõnelgi teemal kaasa rääkida.“

Keskkond pole peamine

Värsket lähenemist teeninduskultuurile peab Kaasik isegi olulisemaks rohelipu lehvitamisest. „Kas elektriauto nüüd väga keskkonnasäästlik on, selles ma kindel pole. On ju ka arvamusi, et akude tootmine saastab loodust enamgi,“ möönis ta. „Aga vähemalt auto tänaval ei lärma, heitgaase ei paiska.“

Samu eeliseid tõi välja Pettai, kiites Birgitit põleva bensiini haisu puudumise eest. „Hakkab juba vastu, kui seisad mingi vanema auto taga, kes külmast mootorist sulle tossu salongi laseb,“ tõdes ta. „Ainult et akude kestvus võiks pikem olla, 300 kilomeetrit võiks ikka sõita.“

Ei roojale

Ülitihe taksoturg säravate silmadega Kaasikut ei peluta. Seda ka vaatamata tõsiasjale, et tehnilised iseärasused praegu vaid sadakonna kilomeetri mahus otsi teha lubavad. „Võime ju öelda, et näiteks ööklubisid on jube palju, kuid selle inimese jaoks, kes midagi erinevat teha tahab, leiab ruumi alati,“ jäi ta endale kindlaks.

Võidu võti peitubki esimesi samme astuva ärimehe jaoks teistsuguses suhtumises – kas või põhimõttes, et töövahend oleks korras nii seest kui väljast, mis tähendab, et iga vahetuse alguses pestakse autod üle. „75 protsenti masinatest, mida meie tänavatel näed, on ju üleni sitased – seda mina oma ettevõttesse ei luba,“ raius Kaasik.

Hinna tõotas Kaasik hoida mitte kõige odavama ega ka kõige kallimana. „Leidsin, et aus hind võiks olla selline, mis annab ettevõttele jätkusuutlikkuse ja jätaks juhtidele ka piisava palga,“ sõnas ta. „Kui võrrelda meid teiste firmade või sõidujagajatega, kellel on hinnad väga madalad, siis jah, mõnele see väga meeldib, kuid ma ei kujuta ette, kuidas nad ennast elatatud saavad.“

Taxify toodab

Sõidujagajatega siiski vägikaigast ei veeta – Taxifys ollakse täitsa olemas ja koostöö toimib. „Nädalavahetusel oli kahe auto peale kokku 80 sõitu,“ meenutas Kaasik.

Teise vana kooli taksojuhtide suure hirmu, isesõitvate autode ees välgud veel aukartust ei tunne. „Tean, et nad mõnes USA osariigis lubatud on, aga siia ei jõua nad nii pea. Praegu on nad ju selgelt katsetusversioonis – sinnamaani, kuni terve riik neid aktsepteerima hakkab, läheb ikka aega,“ arvas Kaasik.

Kuigi Kaasik loodab äri käima saades enam loometööle pühenduda, lubab ta ometi, et sõidab vaba hetke tekkides ise taksot ka edapidi. „Esiteks mulle lihtsalt meeldib kliente teenindada ja teiseks hoiab see mind asjas sees. Minust ei saa kunagi alluvatele ülalt alla vaatavat juhti,“ kinnitas ta.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 22/03/2017 20:57:03



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.26931309700012