Uue raamatukoguhoone ehitamisest

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Tänu Laine Peebu visadusele alustati uue maja ehitustöödega 1975. aastal.

Lootuses, et kolme aasta pärast on hoone valmis ja võib alustada sissekolimisega. Kuigi objekt oli kuulutatud Tartu komsomoli ja noorte löökehituseks ja ehitus­trust suunas siia oma paremad brigaadid, kulus kaks aastat kauem ja alles 1980. a viimastel päevadel peeti miiting tähistamaks hiidehituse vastuvõtmist riikliku komisjoni poolt hindega „väga hea“. Seejärel algas uue maja häälestamine ja sisustamine, kuni jõuti viies eri paigas paiknenud fondide süsteemse ümberkolimiseni uue maja hoidlatesse ning lugemissaalidesse.

Peeti enesestmõistetavaks, et üliõpilased, aga ka õppejõud ning laborandid löövad jõudu ning oskust mööda neil töödel kaasa. Vahepeal pidi iga päev ehitusel olema 30 tudengit. Kui saabus korraldus mingi eriti kiire töö lõpuleviimiseks, tuli saata kohale kõik vähegi töövõimelised ja loengutest vabad õppejõud. Mäletan, kuidas monteerisime veel kütmata maa-alustes hoidlates kokku rekaautodega Soomest kohale toodud moodsaid metallriiuleid. Niikaua, kui jätkus kaasaantud polte ja mutreid, polnud vigagi. Said need aga otsa ja tuli üle minna Tartus toodetuile, algasid hädad – keermed ei tahtnud kuidagi kokku sobida ja kõõlumine kõrgetel treppredelitel oli ebamugav. Käed pealegi külmast kohmetunud. Kõige taibukamaks osutus elatunud ajalooprofessor Jaan Konks. Istus taburetil ja passitas seal rahulikult erinevaid detaile kokku. Kui sobisid, siis ulatas kõrgemal ootavale nooremale kolleegile, kes operatsiooni lõpule viis.

Egas üliõpilaste ehitusmaleva rühmad tahtnud suveks raamatukogu ehitusele jääda. Niigi talv läbi Tartus oldud. Õige malevaelu ja olemine oli ikka maal, lihtsamatel ehitustöödel. Tartus aga anti neile hästi odavaid ehitustöid, kontrollid ja õiendajad alatasa kaelas ja toitlustamise eest tuli endal hoolt kanda. Mõni päev kulus niisama passimisele – vajalikud detailid ei jõudnud ettenähtud ajaks kohale. Ja nooremad ehitusmehed kippusid naisüliõpilaste arvel tegema ebasündsaid märkusi. Tänapäeval öeldaks – ahistasid verbaalselt ja seksuaalse alatooniga.

Aga valmis see maja sai ja 1981. a suvel algas raamatuvarade ümberpaigutamine hoolikalt ettevalmistatud ja läbimõeldud konteinermeetodil. Ning ETKVL koondise Auto abil. 119 päevaga toodi uutesse hoidlatesse 619 autokoormaga 7400 konteineritäit teavikuid, kokku 3,6 miljonit köidet. Raamatukogunaistest olid moodustatud 30-lised brigaadid, kes töötasid pooleteise vahetuse kaupa. Läbi mitme Toomel asuva vana maja korruse moodustati inimkett, mida mööda anti raamatupakke käest kätte. All ootasid veoautod, mis sõidutasid koorma uude majja. Siin võttis pakid vastu uus kett ning saadetis rändas kas fondi või saali riiulitele. Täpselt ette nähtud kohtadele, sest süsteem pidi säilima. Vastasel juhul tekkinuks suur segadus. Õnneks ei tekkinud – süsteem töötas laitmatult.

Uus raamatukoguhoone avati pidulikult 22. veebruaril 1982 – ülikooli 350. juubeli aastal. Lindi läbilõikamine toimus fua­jees trepi otsa juures. Olid käärid ja padjad ja rahvariietes neiud. Konverentsisaalis peeti pikalt kõnesid ja jagati autasusid – küll ehitajatele, küll raamatukogutöötajatele. Laulis ülikooli kammerkoor ja tervitasid külalised: Moskva, Leningradi ja Voroneži ülikooli raamatukogude direktorid. Tudengite nimel võttis sõna mitmekordne mälumängu Informiin võitja Raul Mälk.

Järgnes tutvumine majaga ning lugejapileti nr 1 üleandmine. Mitte rektorile, nagu võinuks oodata, vaid Paul Aristele, kes tellis samas ka esimesena raamatu. See oli mingi keeleteadusealane haruldane köide ja kui raamat nii 20 minutit hiljem akadeemikule kätte toodi, siis lehvitas emotsionaalne keelemees rõõmsalt kätt ja tõdes: „Näete, töötab see raamatukogu!“ Saab näha, millal nüüd, 35 aastat hiljem, sama öelda võib. Seda juba uue põlvkonna professorite poolt.

Autor: Hillar Palamets, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 22/03/2017 20:26:01



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.26001000404358