Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kuhu te kõik pidevalt tormate, kui suure kiirustamise juures pole mahti kokkuahnitsetust rõõmugi tunda?

Kui just lakkamatult lund ei tuiska, on kojamehetööl ka oma võlud. Kell kümme, kui enamik inimesi alles kontorilauas esimesi liigutusi teevad, on minu tööpäev juba lõppenud ja seisan kaupluses ärk­saimate õlleostjate seas. Nüüd on paras hetk teie naljakat siblimist vaadata ja inimolemuse üle mõtiskleda.

Tegelikult piisab õnnelikuks eluks ju palju vähemastki. Mis on minu elul viga – palk ei ole tõesti suurem asi, kuid leib on alati laual. Ja kui ka puudu jääb, hoolitseb selle eest ilmetu pruut Ilme. Mina vastukaaluks pakun talle haua eel ilusaid hetki – miks peakski ta raha kirstu kaasa võtma? Võite ju meie üle naerda, kuid erinevalt paljudest paaridest kohtume me tihedamini kui ainult nädalavahetustel.

Rikas on see, kes vähe kulutab. Näiteks juuksuris ei pea sugugi mitte iga kuu aja tagant käima. Pärast seda, kui naabrimemm Irina Andrejeva jüngrid mulle septembris nullsoengu täristasid, pole mul pool aastat lõikusele asja olnud – nii et igas halvas on ka terake head.

Tänaseks sai siiski aeg kinni pandud, sest enam ei näe kardina tagant hästi välja. Avastasin, et kodust kiviga visata on suisa kolm salongi, kus kõikjal ajad mitmeks päevaks täis. Ühele järjekorras oodanud daamile saigi mainitud, et tema juures küll midagi muuta tarvis pole. Ka töötajad on enamasti juba soliidses eas prouad, kes võiksid selle rügamise asemel lapselastega tegeleda.

Tänu elutervele maailmavaatele on minu juuksed endiselt kohevad ja halli karva ei paista kuskilt. Sama vana, terve elu ringi tuuritanud Ivo Linna, kelle muusikasse isegi kõvasti investeerinud olen, on juba ammu täiesti valge. Vello Orumetsast ma parem ei räägigi. Kes meist siis tegelikult õigemini elanud on?

Telekast nägin, et peale minu on veel kellelgi huumorimeel alles jäänud, kui hiljuti reklaamiti uut „Jevgeni“ vett. Pulli pärast isegi ostaksin ühe pudeli ja paneksin kapile seisma. Ise eelistan ikka maarjamaist kesvamärjukest – üks lemmikutest on Karl Friedrich, mis valmistati Monaco printsi auks. Ega mingi vene habemik saagi printsi vastu ja peab vett jooma.

Kui vabariik kõikvõimalikke aktsiise joodikutele, suitsetajatele ja autojuhtidele ei tõstaks, oleks ta vist ammu pankrotis. Kui õlle hind veel tõusma peaks, näitan riigiisadele koha kätte ja ostan edaspidi ühe pudeli päevas vähem.

Samamoodi väänab lihtrahvale ju see Eesti Energia. Mul on juba pikemat aega üleval seitsmesendine võlgnevus, mis kunagi lihtsalt kogemata märkamata jäi. Küsisin neilt otse, kas lähevad selle seitsme sendiga kohtusse või? Nemad vastu, et viivis hakkab jooksma summast sõltumatult. Nüüd ma juba põhimõtte pärast ei saa seda ära maksta.

Võtan vist veel ühe õlle – üks raske kohustus seisab täna küll ees, kuid juuksuriaja sain ju alles poole kolmeks. Lõhnad saan juurde, aga ega pügalas laulma pea, hoian seal suu viisakalt kinni. Aga teie rabelege edasi.

Autor: Uuno Kivilinnast, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 22/03/2017 20:14:17



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.26130700111389