Esirahvuslane: promogem patriotismi asemel homokogemust

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kaua võib homomotiive Hando Runneli loomingus ignoreerida? Kirjandusmuuseum

Kooseluseadusele vastandudes riigikokku purjetanud rahvuskonservatiivide Tartu ringkonna ninamees Indrek Särg on geitemaatikas sees suisa teaduslikul tasemel, kuid ise vastuolu kodupartei aadetega ei näe.

Tartu Ekspressi anonüümne vihjemasin Tarmo avastas kirjandusmuuseumi arhiivimaterjale sirvides, et 1996. aasta noorteadlaste kevadkoolis on kaasa löönud ka nooruke Särg ning astunud õitsval aasal üles vägagi vallatute pöördumistega. “Jõudsin selle infoni küllalt juhuslikult,” eitas Tarmo siiski poliitilist tellimustööd. “Sellest lähtuvalt tundus, et tegemist on põneva persooniga, kelle kirjanduslik uurimisvaldkond vääriks lisaks poliitilisele tegevusele meedias tutvustamist. Samuti on ju sellega seotud meie elav klassik ehk Hando Runnel.”

Pastorid jäid sirgeks

Nimelt on Särg muu hulgas tegelenud Eesti geiluule uurimisega ning teinud ettekande Hando Runneli homoerootilistest motiividest. “Oleks küllalt raske ammendavalt vastata, mitu algust eesti homoluulel tegelikult on. Homoseksuaalsete motiividega luule kujutab endast siin piisavalt haruldast nähtust, mis vääriks lausa eraldi käsitlust,” kõlab tema kindel veendumus.

Teadupärast on liberastliku peavoolumeedia pühaks peaülesandeks juba mitu aastat EKRE lihtliikmeid kõigi lapsepõlve õunaraksude ja punase tulega üle tee minekute eest halastamatult kolkida. Mis erutaks tintlat enam, kui võimalus aatemeeste rukkilillekarva logo sootuks teiste sugemetega pruuniks võõbata, olgu või 20-aastase hilinemisega? Nii sööstsime Tarmo vihje peale mõistagi kihvade välkudes ohvri kallale.

Kõige esimesed homosõnumid pärinevad Särje hinnangul juba armsa Alo järele õhkavalt Kristjan-Jaak Petersonilt. “Kuid see homoluule algus jäi jätkamata pikaks ajaks, pole ka teada, et mõni saksa pastorist värsisepp oleks homoseksuaalseina tõlgenduvaid luuletusi teinud,” kurtis ta.

Vanaeite rappides

Uuesti võinuks pruuni kuningriigi väisamine kirjandusmaailmas kõne alla tulla alles olude ja kommete vabamaks muutumisega 20. sajandi algupoolel, kuid sotsiaalne hukkamõist osutus ka siis liiga tugevaks. “Võib olla ka, et tookord elasid teatud kalduvustega võimekad inimesed ennast välja mitte luulevormis, vaid kuidagi teisiti: Hugo Treffner näiteks asutas poistekooli, kus ta ennast hästi tundis,” analüüsis Särg.

Seega on eesti geiluule algus küll katkeline ja põgus, nähtust eitada oleks Särje sõnul aga väär. Tema arvutuste kohaselt lippas Maarjamaal 1996. aastal ringi ligi 15 000 täies tööjõus lilla brigaadi soldatit. “Pole põhjust arvata, et sellise hulga peale ühtki luuletajat ei teki,” arvas ta.

Skandaalse ettekande põhifookuses seisva Runneli juurde viis esirahvuslase kunagine mälestus, et kogus „Mõõganeelaja“ ütleb ta luuletuses tütarlapse kohta: ah mis sitta. Samas raamatus tapab roimar lõbusas pilalaulukeses vanema naisterahva (“Roimar oli roninud vanaeide voodi. Eit oli saja-aastane, kui teda saunast toodi.”) “Siitpeale hakkasime jälgima, kuidas homoseksuaalsed motiivid Runneli järgmistes raamatutes välja on toodud, kuidas nad jaotuvad ja millised on motiive toetavad üksused: näiteks viha või põlgus naiste vastu,” selgitas Särg.

Tasub norida

Särg säilitas ka aastakümneid hiljem kunagise loomingu suhtes stoilise rahu ja tänas Tarmot väga hea vihje eest. “Kirjandusteaduslikke analüüse peaksidki inimesed rohkem lugema,” rõhutas ta. “Geiluule ja kooseluseadus on täiesti erinevad asjad. Ning analüüsida mingeid nähtusi on üks asi, pooldada aga hoopis teine.”

Kooseluseaduse vastu võitlemisega esindas aga EKRE Särje hinnangul rahva tahet. “Miks sotsid ja Reformierakond rahva tahet tollal eirasid, tuleb juba nende käest küsida. Fakt on igatahes, et enamik kodanikke oli ja on jätkuvalt kooseluseaduse vastu,” raius Särg. “Demokraatlikus ühiskonnas, kus kõrgemaks riigivõimu kandjaks on rahvas, tuleb poliitikutel rahva enamuse tahet kindlasti täita.”

Juhtiv geiaktivist Reimo Mets, kes on riigi kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmise eest ka kohtus seljatanud, möönis, et võiks Särje kallal norima hakata küll, mis ajendas teda seda teemat Eesti luules nii põhjalikult üles võtma. “Kui ta on nii suur kirjanduse ja luule tundja, siis kas ta ei tahaks kirjutada terviklikku lähenemist kogu teemale? Või kibeleb tal miski muu südames?“ küsis Mets.

Läbinähtav käekiri

Mets soovitas Särjele eemaldada oma jutust ja arutlusest kõik mustvalged üks-versus- teine-väljendid ja maailmavaatelised arusaamatused. “Ta ajab vaid iseennast segadusse,” arvas jurist. “Kuid silma jäi mulle tema arutelust üks väga ilmekas lause: “Protest on riietatud isamaalisesse vormi”. See on jah EKRE kogu sisu minu jaoks, härra on õiges kohas!”

Kõige rohkem on Metsa kogemuste kohaselt reeglina asjade vastu ikka need, kel enda südametunnistus pole puhas, kardavad iseenda tegemisi või ei julge olla iseendad - seega läbi suure vastumeelsuse luuakse näilik kuvand. “See kõik on liiga läbinähtav käekiri mu jaoks, mis ei vääri tegelikult mingit tähelepanu, sest seda vajab reeglina see, kes on asjade vastu, mitte mina, keda pole kasvatatud olema teiste vastu,” arvas Mets.

Lesbisid, geisid, biseksuaale ja transsoolisi koondava ühingu kommunikatsioonispetsialist Brigitta Davidjants märkis, et just see, et inimene on EKRE juhtfiguur ja samal ajal analüüsinud geiluulet, ongi hea näide sellest, kuidas maailm toimida võiks. “Meile teadaolevalt on Särg erialalt filoloog ja kirjandusinimene,” lisas ta. “Oma erialast tööd tulebki teha professionaalselt ning seda ei tohiks mõjutada isiklikud arusaamad.”

Vanad rivaalid

EKRE Tartu ringkonna aseesimees Ruuben Kaalep rääkis, et ei näe Särje artiklis mingisugust probleemi ega ebakõla erakonna maailmavaatega. “Muidugi on tegu väga vaba ja tõenäoliselt küündimatu tõlgendusega Runneli luulest, aga mõistlik lugeja peaks seda nägema huumorivõtmes,” sõnas ta. “On ju laialt teada artikli teise autori Kivisildniku pikaajaline rivaalitsemine Runneliga.”

Kaalep soovis sarnaselt kohalikule esimehele endale rõhutada, et EKRE vastuseis kooseluseadusele lähtub pereväärtustest, rahvuslusest ja demokraatia austamisest. “Naljaheitmine „geiluule“ üle ei ole kuidagi asjassepuutuv küsimus,” lisas ta.

Ameeriklasele luuletama

Küll jagus Kaalepil kriitikat vihjemootor Tarmo suunas. “Sääraste vihjete taga on selge soov kujutada EKREt madalalaubaliste homovihkajatena, kes on vastu igasugusele homoseksuaalsuse käsitlemisele positiivses või neutraalses võtmes. See kujutlus ei vasta loomulikult tõele,” kinnitas ta.

Ehk ei tasukski aga rahvuslastel ja tagauksemeestel asjatult vägikaigast vedada? Selle asemel võiks geikuvand riigi tugevdamisel abikski olla. Leppimisele ja ühisosale viitava vihje leiab Särje samast 21 aasta tagusest analüüsist. “Eestis ei huvita patriotism enam isegi mitte riigiametnikke, veel vähem on meil mõtet oma patriotismi välismaalastele pakkuda,” lajatas kirjandusteadlane toona. “Kujutame ette olukorda, kus õige eesti mees suvalisele ameeriklasele Runneli luulet ette loeb. Patriootilised ja ajaloolised nüansid jäävad talle arusaamatuks, küll aga võivad silma torgata sümboolsed vihjed homoseksuaalsele kogemusele.”

Kui viina on laialt ja naisi on napilt,
võid leida end äkitsi sellelt etapilt,
kus mees mehe vastu on istumas lauas
ja kihvtine kuul kolksub kubemel rauas.

Hando Runnel, 1991

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 17/03/2017 17:46:59



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.39372706413269