Hambutu vanapiiga süüdistab tohtrit käpardlikus sandistamises

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kaunitest proteesidest on Niina Painele jäänud vaid mälestus ja uue välimusega ei julge ta kauplusessegi nägu näidata. Kaur Paves

Sada eurot tühja sahtli eest – just selline on enda hinnangul nigela hambaarsti meelevalda sattunud Niina Paine taks moraalse kahju eest. Paraku tõrgub vastaspool nõudmistele allumast.

Soliidsesse ikka jõudnud Paine tõdes, et sellist õnnetust kui alljärgnev pole pika elu jooksul veel juhtunud. „Isegi vaenlasele ei soovitaks sellist ravi,“ raius ta pisarsilmi.

Nimelt paigaldati daamile juba 30ndates hambakroon, mis seisis ilusti aastakümneid, aga eelmisel aastal tuli lõpuks ikkagi lahti. Abi tõttas ta otsima harjumuspäraselt ikka Kaarsilla hambaravisse, kus on alati varemgi käinud.

Klahvid sees

Noor arst Aleksander alustanudki tööd tuntud tasemel ja kutsunud järgmisel päeval tagasi. Õhtul aga helistanud ja palunud vabandust, et on haigestunud ega saa Painet vastu võtta. „Palus teise arsti juurde pöörduda ja nii ma selle Annelinna ukrainlase juurde sattusingi,“ kirjeldas patsient kannatusteraja algust.

Paine meenutas väriseva häälega, kuidas juba Kalda teel paikneva K&M Medicine’i vastuvõtus tervitas teda naisterahvas, kes käskis kohe raha ette maksta. „Palusin vastu kviitungit, mida muidugi anda ei olnud. Öeldi veel, et Maarjamõisas võid kaks aastat oodata, aga siin saad kohe lauale,“ sõnas proua äripaar Oleg ja Maxim Coliuscole viidates. „Usaldasingi siis end isa ja poja käte alla.“

Paine kinnitusel on paha mõeldagi, mida Oleg Coliusco temaga tegi. „Katkise hamba asemel hakati remontima hoopis terveid, vigastati kaht esihammast ja nõuti selle eest 400 eurot. Nutsin päevad läbi, et hambad niisama ära rikuti – oleksin kohe pidanud aru saama, et talle oleks tulnud mustalt maksta, et korralikku teenust saada,“ analüüsis vanaproua.

Coliuscodel on sündmuste käigust sootuks vastupidine mälestus: nende väitel on patsient algusest peale neile vastu töötanud. „Kohe esitas ta kaebuse, et meie tõmbasime ta hamba välja. Meie pole tal midagi tõmmanud välja. Kui ta meie juurde pöördus, oli hammas välja tõmmatud – röntgenipilt on olemas,“ kinnitas Maxim Coliusco. „Meie pakkusime talle teha ajutised hambad, et ta ei käiks ilma hammasteta.“

Ahastuses tõttas Paine isiklikku praksist pidava Ruth Vasara juurde. Sealt sai ta impulsi uuesti arsti juurde minna ja raha tagasi nõuda. „Aga mina ei tahtnud arstiga võidelda, ilusatest hammastest oli nii kahju, et ütlesin otse: tehke mind lihtsalt korda, olen nõus maksma. Kuid midagi ta ei teinud. Märtsist maini käisin seal neli korda, see ei ole ju normaalne,“ meenutas Paine.

Lihuniku käed

Vasara kinnitusel pöördus Paine suvel tõesti tema poole murega, et aasta alguses valmistatud sildproteesid ei püsi. „Mina ise proteesimisega ei tegele ja minu soovitus oli, et ta pöörduks probleemi lahendamiseks proteesi valmistanud arsti poole,“ rääkis doktor. „Kuna Paine seal oma muredele lahendust ei saanud või pakutud lahendused talle ei sobinud, soovis ta uusi proteese valmistada ja küsis minult nõu, kuhu pöörduda. Soovitasin minna hambaproteesikeskusesse.“

Lõpuks võttis Paine nõuks doktorile näkku paisata, mida ravist arvab. „Te ei kujuta ette, kuidas ta karjus. Olin nõus ükskõik mis tingimustega, sest ei suutnud olukorda enam välja kannatada. Elasin ainult tablettide najal, nutsin pidevalt,“ kirjeldas naine.


Paine valis vanakooli väljapressimise tee: sajane pihku ja kõik on unustatud.

Maxim Coliusco tõdes, et ei saa aru, millest Paine kõneleb. „Meie juurde ta ei ole pöördunud, et tal midagi valutab või teda midagi segab,“ märkis ta. „Kui saime esimese kirja kätte, siis helistasime talle ja pakkusime, et vaatame üle, kuid ta pole meie juurde ilmunud.“

Viimases hädas otsustas Paine alanduse alla neelata ning end mujal ravida. Selleks tuli aga ukrainlastelt raha tagasi küsida. „Ütlesin, et olen nõus kõigest vaikima, tahaks vaid juhtunu unustada,“ sõnas ta. „Mina olen juba vana, aga hirmus on mõelda, et samasugune lihunik „ravib“ ka noori, lapsi. See oli täielik katastroof ja enam ei taha ma elult muud, kui et kõik teaksid, et sinna ei tasu minna. Tahan kõigile ajalehes näidata, kui ilusad ja terved hambad mul olid.“

Coliusco väitel sai sellisegi käigu peale patsiendile üle rõhutatud, et väidetav raviviga tuleb üle kontrollida. „Niinale oli pakutud, et teeks ekspertiisi ära – kui meie tegime ebakvaliteetsed proteesid, siis tagastame raha – mille peale ta keeldus. Meie juurde ta ei ilmu, ekspertiisi teha ei taha, suhelda ka ei taha,“ resümeeris Coliusco.

Kaebus soolas

Tõeline tüliõun võib peituda Paine vorbitud „garantiikirjas“, milles ta lisaks makstud raha tagastamisele moraalsete kahjude eest sada eurot nõuab. „Lubasin, et ei tee skandaali, andku ainult raha ja rohkem me teineteisest midagi ei kuule. Vastus oli ei,“ lausus Paine, kes on pidevalt enda käest küsinud, miks just tema saatus nii karm peab olema. „Kui palju olen tablette pidanud sööma – kes selle mulle kinni maksab?“

Coliuscod omalt poolt on jõudnud järeldusele, et tegemist on lihtlabase väljapressimisega, mistõttu nemad ilma ekspertiisita midagi välja anda ei kavatse. „See Niina Panina tahab lollitada meie kliinikut ja Eesti kodakondsust, et saada raha nii haigekassast kui meie juurest,“ lajatas Maxim Coliusco. „Kui nii jätkub, siis esitame tema vastu kaebuse.“

 

Mihhail Muzõtšin
terviseameti peadirektori asetäitja

Tervishoiuteenuse osutamine hambaarsti poolt toimub võlaõiguslikes suhetes. Teenustega mittenõustumisel (sealhulgas ebaõige ravi osutamine, ravivigade kindlakstegemine, tekitatud kahju hüvitamine) lahendatakse tekkinud vaidlused kas kokkuleppel tervishoiuteenuse osutajaga või tsiviilkohtumenetluses seadustiku sätestatud korras.

Amet küsis selgitusi ka Coliuscolt. Tema sõnade kohaselt ei ole Paine pöördunud tema poole pretensioonidega proteeside suhtes. Samuti ei läinud ta vastuvõtule, kuigi Coliusco võttis telefoni teel ühendust. Viimati oli Paine Coliusco vastuvõtul 2016. aasta mais. Arve sildproteesi kohta summas 400 eurot on väljastatud 26. mail. On mõistetav, et Coliusco soovib ise näha ja hinnata proteesi sobivust ja tekkinud olukorda, enne kui ta raha tagastab.

Coliusco on nõus hüvitama ka proteeside maksumuse, kui talle esitatakse tõend, et tema valmistatud proteesid on ebakvaliteetsed. Terviseameti pädevuses ei ole proteeside sobivusele hinnangut anda ega sellist tõendit väljastada. Küll on võimalik saata dokumendid hambaravi kvaliteedile hinnangu saamiseks tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiskomisjonile. Istungid toimuvad neli korda aastas ja patsiendil on võimalus sinna ka ise pöörduda.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 15/02/2017 22:34:58



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.34707379341125