Kivirähk korjas viienda tiitli järjest

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tänavu filmilindilegi jõudnud „Rehepapp“ lööb laineid ka 17 aastat pärast esmatrükki. Homeless Bob Productions

Linnaraamatukogu laenutatuimaks kodumaiseks teoseks on juba 2012. aastast Andrus Kiviräha kultusromaan „Rehepapp ehk November“, mida tariti koju kokku 432 korral.

Kokku käis keskkogus ja harukogudes mullu ligi 30 000 inimest, keskmiselt umbes 1800 inimest päevas. Reaalseid ja virtuaalseid külastusi tehti 1,17 miljonit, see on ligi 70 000 rohkem kui aasta tagasi. Laenutusi kogunes aasta jooksul 1,09 miljonit, mis teeb iga tartlase kohta 11,3 laenutust ja iga eelmisel aastal raamatukogu teenuseid kasutanud lugeja kohta 36,7 laenutust.

Litsid esirinnas

Kiviräha triumfi tumestab küll tõik, et tema tippromaan on muudetud koolilastele kohustuslikuks. Õigupoolest on lood nii kogu Eesti ilukirjanduse esiviisikuga. Jättes koolikirjanduse kõrvale, osutusid eestimaalastest kõige populaarsemateks Mart Sanderi „Litsid“, Mart Kadastiku „Eluaegne“ ja Olavi Ruitlase „Vee peal“.

Tõlkekirjanduse seas olid lugejate lemmikud Paula Hawkinsi „Tüdruk rongis“ ja Jojo Moyesi „Pärast sind“ ning teadmiskirjanduse edetabeli eesotsas troonisid Stig Rästa „Minu Kennedy“ ja Margit Kilumetsa „Jaak Joala: kuulsuse ahelad“.

2016. aastal jätkus vähemalt pool tosinat aastat tagasi alguse saanud trend, et raamatukogu füüsilise kasutamise arv pisitasa langeb ja seda mõistagi mitte ainult Tartus. Nii langes aasta jooksul raamatukogu teenuseid kasutanud lugejate arv 3%, aga sealjuures laste osakaal lugejate arvust tõusis 4%. Reaalsete külastuste arv (527 157) kahanes 1,3%. Virtuaalkülastuste arv (650 761) jätkab kasvamist ning tõusis eelmisel aastal 12%. Reaalsete ja virtuaalsete visiitide kogusummast moodustavad virtuaalkülastused juba 55%.

Cosmo matused

Raamatukogu teenindusjuhi Merike Karolini sõnul oli suuremas langustrendis aasta esimene pool, augustikuust hakkasid arvud kasvama. Tõenäoliselt avaldas mõju ülikooli raamatukogu pikale veninud sulgemine. Aasta kõige iseloomulikumateks muutusteks pidas teenindusjuht positiivse poole pealt lastekirjanduse laenutuste tõusu rohkem kui 10% võrra ja negatiivse poole pealt ajakirjade laenutuse langust (13,5%).

Mitmed populaarsed eestikeelsed ajakirjad lõpetasid ilmumise (Geo, Cosmopolitan), aga ilmselt on lugeja leidnud ka kiiremaid võimalusi meelelahutuseks ja info saamiseks. Karolini väitel aitaks laenutuste arvu langust pidurdada uudisteoste järjekordade lühendamine. Kui 2015. aastal ootasid lugejad järjekorras raamatut 25 000, siis mullu juba 29 000 korral.

Muutuvas ühiskonnas muutub ka raamatukogu ning traditsiooniliste külastuste ja laenutuste kõrval saavad üha olulisemaks kirjandust ja teadmisi populariseerivad üritused ning raamatukogu tegevus virtuaalsfääris. Eelmisel aastal korraldasid linnaraamatukogu töötajad 559 üritust ja koolitust, neis kolmandiku noortele ja täiskasvanutele ning kaks kolmandikku lastele. Keskmiselt toimus 10-11 sündmust nädalas ning see arv on viimased kolm aastat püsinud samal tasemel. Aasta jooksul sai raamatukogus vaadata 115 suuremat või väiksemat näitust.

Soolestik võlub

Kõigist virtuaalkülastustest moodustasid raamatukogu blogide väisamised rohkem kui poole (ligi 366 000). Raamatukoguhoidjad tutvustasid kirjandust kaheksas blogis, kuhu aasta jooksul tehti üle 300 postituse, neist üle saja lugemissoovituste blogisse. Jätkuvalt on kõige populaarsem blogi „Luuleleid“, mida vaadati 258 000 korda. Lisaks täidetakse raamatukogus uue sisuga kolme andmebaasi: Tartu ilukirjanduses (ca
18 000 vaatamist), Arkaadia (lasteluule ja muinasjutud) ning Muusika.

Tõlkekirjanduse edetabelit täidab põhiliselt krimikirjandus, lisaks Skandinaavia autorite teostele ka inglise keelest tõlgitu. Enimlaenutatud luuleraamatute seast võib Kristiina Ehini ja Doris Kareva kõrvalt leida uute lemmikutena Jüri Kolgi, Silvia Urgase ja Indrek Hirve. Teadmiskirjanduse edetabeli eesotsas on endiselt Valdur Mikita raamatud, lugejaid paelub „Jaapani korrastuskunst“, „Võluv soolestik“ ja „Energiakriis: keha häirekell“. Jätkuvalt on populaarsed Petrone Prindi „Minu“ sarja raamatud, eelmise aasta kõige suurem lemmik näib olevat Kaisa Masso „Minu Portugal“.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 16/02/2017 21:25:57



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:1.5116930007935