Roojamise viiskümmend varjundit

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Vaevalt olin Maxima mädanenud mandariinidega ühele poole saanud, kui uus tarbimismats mind maha niitis. Seekord tuli löök allapoole vööd.

Ärme siis nimedega tagasi hoia: Linnamäe põdramaksapasteet kõlbab näiliselt ju justkui lauale panna küll, eriti kui Maxima seda hea soodushinnaga pakub. Kahjuks tõmbas see „delikatess“ mitmel inimesel terveks päevaks kõhust lahti. Puristasin mina ja puristas inetu pruut Ilme – romantika taas rikutud.

Jätke naljad

Täpselt samamoodi on meid tegelikult täis lasknud Eesti Pank. Saan aru, et sõnaõigus on Euroopa Liidule maha müüdud, aga nõuan, et minu soov vähemalt Euroopa Keskpangale edastataks. Nimelt on mulle tõsiselt hakanud närvidele käima see lõputu sendimajandus. Sent ei ole mingi raha.

Probleemi süvendavad ka meie kallid kauplused, kes kõik hinnad mingil haigel põhjusel ikka 99-ga lõppevaks määravad. Ma pole küll rikas, aga see mõni sent ei korva kogu seda aega, mis müüjatel raha tagasi otsimiseks läheb. Minu aeg on väga kallis.

Õndsal Vene ajal sellist jama ei korraldatud. Ajaleht maksis kaks, bussipilet kolm, pakk Priimat 14 kopikat, viin aga kolm rubla. Ja nii aastaid igal pool, mitte ei korraldanud iga müüjanähvits mingit anarhiat.

Muttide üleküllus

Aeg oleks need sendid üldse käibelt ära korjata, nii et jääksid ainult eurod. Ei jää me keegi sellest paarist sendist vaesemaks, või kellel siiski probleeme tekib, see õppigu paremini teenima. Vähemalt see punane metallihunnik tuleks küll kiiremas korras ära koristada.

Jätkan samal teemal, kui metafooridesse laskuda. Maja ees teiste arvamusliidritega aega viites märkan tihti, kuidas helkurveste kandvad lapsed mingite vanamuttidega kuhugi jalutavad. Olen kokku lugenud, et nelja lapse kohta tuleb tavaliselt kaks „õpetajat“ – kui lapsi on rohkem, on saatjaid lausa kolm.

Viimasel ajal ongi tavalisi lasteaiakasvatajaid hakatud õpetajateks nimetama, et nad koos päris pedagoogidega palgatõusu saaksid nõuda. Austan kooliõpetajaid, kuid lasteaiatöötajaid mitte. Neljale lapsele pole kahte kasvatajat vaja, mina koondaks neist pooled.

Tean hästi, milles asi: tutvuse kaudu võetakse riigipajukile lihtsalt suvaline vanamutt, kellel ei pruugi keskharidustki olla. Kunagi oli Tartus pedagoogiline kool, mille rektoriks minu lemmikõpetaja August Solo. Seal koolitati nii algklassiõpetajaid kui ka lasteaiakasvatajaid ja mõistagi läksid viimasteks need, kes mujal hakkama ei saanud. Kui ema õpetab last potti sittuma, kas siis see teeb temast kohe õpetaja?

Mopi teenindajad

Igal õpetajal peaks ikka pedagoogiline haridus olema, olgugi et ka ministriks võib keskharidusega saada. Mitte nii, et iga mats nimetab end õpetajaks. Ka koristajaid on miskipärast hakatud puhastusteenindajateks kutsuma. Mida ta siis teenindab – kas lappi või moppi? Aga lasteaedades tuleb kord majja lüüa ja ebakompetentsed töötajad vallandada.

Need vene mutid ei oska ju eriti eesti keeltki. „Õpetajalt“ võiks minimaalselt eeldada, et ta lastele vähemalt riigikeelegi selgeks teeks, kuid sellised vajavad ise abi. Mis palka neile vaja – pigem malka.

 

Liili Pille
lasteaednike liidu juhatuse esinaine

Liidu, haridus- ja teadusministeeriumi ja alusharidusjuhtide seisukoht on, et järkjärguliselt tuleks 2020. aasta jaanuariks jõuda olukorrani, kus pedagoogilise kõrgharidusega lasteaiaõpetajate töötasu alammäär võrdsustatakse kooliõpetaja palga alammääraga.

Oleme üksmeelel, et traditsiooniline töökorraldus, kus lasteaiarühmas töötab kaks kõrgharidusega õpetajat ja üks vähemalt lapsehoidja ettevalmistusega õpetajat abistav töötaja, tagab laste igakülgse arengu kogu lasteaiapäeva vältel. Lasteaiaõpetaja tööajas on vaja selgelt eristada vahetut tööd lastega ja üldist tööaega. Vähendada on vaja alla täiskoormusega töötavate õpetajate hulka.

Palgaprobleemi leevendamiseks pakutud lahendused tagavad õpetajate võrdse kohtlemise, motiveerivad erialase haridusega kogenud spetsialiste töötama valitud erialal. Konkurentsivõimeline töötasu toob ülikoolidesse alushariduse pedagoogiks õppima motiveeritud noori, tagab alushariduse kõrge kvaliteedi ja kättesaadavuse kõigile lastele ka edaspidi.

Andero Paalvelt
Linnamäe lihatööstuse kvaliteedijuht

 Vastab tõele, et Uuno telefonitsi kaebuse lihatööstusele edastas. Kohe kontrollisime üle oma tehnoloogiliste protsesside seireandmed, mis osutusid korrektseteks ning kõrvalekaldeid ei ole esinenud. Samuti ei täheldatud erisusi ettevõttesisese organoleptilise hindamises käigus, mis toimub peale partii tootmist.

Samuti lasime võtta jaekaubandusest 200-grammise põdramaksapasteedi (kõlblik kuni 7. veebruar) proovi ka laborianalüüsi jaoks ning toimetasime selle 27. jaanuaril laborisse uuringuteks. Saime vastuse, et toode vastab nõuetele.

Antud partiist on saadetud toodet jaekaubandusse üle 1400, seega kui tegu oleks olnud ohtliku tootega, oleks meile tulnud 1400 või rohkemgi pretensiooni. Seega lükkaks ümber süüdistuse selle kohta, et nõuetekohaselt hoiustatud pasteet võis põhjustada tervisehädasid. Kuna käib hooaeg, kus erinevad viirused ründavad inimesi, siis võib-olla oli tegu hoopis viiruse põhjustatud tervisehädaga, aga see on ainult oletus.

Autor: Uuno Kivilinnast, toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 15/02/2017 21:36:57



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25913000106812