Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kriminaalide võrdluses õnnestus Ülo-Sverre Seppal kõik vastased seljatada. Eesti Akadeemiline Spordiliit

Kes sai mullusel vägivallaküllasel aastal meie kohtumajas seadusesilma käest kõige kõvemini sugeda? Üllatuslikult lajatab süüdistatavatele teistest sooritustest karmimalt üha krapsakamalt legaliseerimise suunas astuv roheline taimeke.

Linna tegusaimate pättide edetabeli moodustamiseks reastas Tartu Ekspress kõik 2016. aastal siinses kohtumajas määratud ja jõustunud kriminaalkaristused. Esimeses järgus said summeeritud mõistetud vanglakaristused, mida kõvematel tegijatel võis kujuneda tükki kuus. Tegelikkuses muidugi tikuvad kohtud tegema otsuseid, mille kohaselt pikemad karistused lühemad katavad, rääkimata tingimisi vabastamisest või asendamisest ühiskondlikult kasuliku tööga, mistap trellide taga sedavõrd kaua siiski viibima ei pea.

Leedu pealetung

Võrdse ruuduliste kardinate skoori korral otsustas 512 vangimõistetu täpse tabelikoha sisse nõutud rahaliste koormiste kogusumma. Sinna kategooriasse paigutasime nii tsiviilhagid, menetluskulud kui ka ebaseaduslikult saadud vara konfiskeerimise asendamiseks vajaliku rahahulga, mis toimekaimal võistlejal ulatus kokku 186 463,50 euroni.

See tulemus andis aga Leedu leegionär Ramunas Rauckisele siiski vaid hõbemedalit väärt positsiooni. Veelgi kõrgemalt lendas kohalik kõrgharitud spordipoiss Ülo-Sverre Seppa, kelle osaks langesid ühe otsusega kaks kolme-, üks ühe aasta ning üks neljakuuline vangistus. Tõsi, reaalsuses pääses mees tingimisi.

Valdava osa tulemusest tõi Seppale mastaapne kauplemine kanepiga, mida ta kasvatas nii oma elukohas kui Haaslava vallas Metsanurga külas põllu peal, valmistades ise vähemalt 271,82 grammi marihuaanat. Kohtulikust kokkuleppest leiab nii ostmis- kui müümisakte, erilise tähelepanu all on grammhaaval aset leidnud müügid alaealistele. Kohtumispaikadeks ikka vanad head kaubanduskeskuste parklad: Kaubamaja, Eeden, Annelinna Prisma.

Halb juhtum

Seppa hinnangul oleks väga ebameeldiv, kui info tema tegemistest inimesteni jõuaks. “Mitte et ma midagi varjata tahaks, aga oleks parem, kui selliseid küsimusi ei esitataks. See pole just kõige meeldivam asi, millest rääkida,” sõnas ta vastuseks päringule. “Mis siin ikka kommenteerida, oli lihtsalt üks halb juhtum.”

Seppa nõustus, et tema profiil on kurjategijate seas väga ebastandardne, mistõttu on lugu suureks üllatuseks ka enamikele tuttavatest. “Mind ümbritsevad kindlasti täiesti normaalsed, mitte kriminaalsed inimesed,” rõhutas ta.

Ülejäänud poodiumikohad hõivasid meie Baltikumi vennad: kuritegelikku ühendusse kuulunud autovargad Rauckis, Simas Klezys ühes kuuendaks platseerunud Donatas Žukauskasega ei põlanud ära ka muud kättejuhtuvat alates koolilõpusõrmustest ja lõpetades 20-euroste koeraasemetega. Nii hõivavad leedukad mäekõrguse eduga tekitatud materiaalse kahju esirivi ning peavad lisaks vanglakaristusele leppima viieaastase riiki sisenemise keeluga.

Kuus tulevikulootust

Resultatiivseim naine, 54 kuu mahus vangistusi korjanud Veera Komkova saavutas üldarvestuses kümnenda koha taas tänu narkoärile. Sedapuhku on aga peategelaseks amfetamiin, mida ühes Anton Belovi, Vladimir Kahhanovitši ja Kristiina Belovaga Narvast Taaralinna toimetati.

Komkova tragöödia sai alguse juba 2015. aasta detsembris, mil politsei ta Narva maantee ja Mõisa puiestee risti lähedal kinni pidas. Esialgu korraldustele alludes otsustas ta seejärel esmalt politseiautole sisse tagurdada, siis aga läbi seadusesilmade inimsumma põgeneda. Tabamisel ilmnes, et veresoontes uhas nii marihuaanat kui amfetamiini.

Tulevikulootustena võib välja tuua kuus vanglakaristuse saanud alaealist. Täiskasvanute seas kõrgeima, 67. kohani jõudnud M.M teenis 20 kuud välja 12+4+4-meetodil ning paistis silma nii varguste kui peksmise vallas. Nii tagus ta koos kambajõmmidega kortermaja fuajees kannatanut parema jalaga viiel korral keha esiosa piirkonda.

 

Krista Tamm
Tartu maakohtu pressiesindaja

Kohus on karistuse mõistmisel seotud konkreetsete kuritegude eest karistusseadustikus ette nähtud sanktsioonide piiridega. Seejuures on seadusandja narkootikumide käitlemise eest ette näinud palju raskemad karistused kui kergemate vägivallategude eest.

Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest näeb seadus ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohus mõistis Ülo-Sverre Seppale selle eest minimaalse ehk kolmeaastase vangistuse.

Kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest näeb seadus ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Ka selle eest mõistis kohus Seppale minimaalse ehk üheaastase vangistuse.

Narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule eest näeb seadus ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohus mõistis Seppale taas minimaalse ehk kolmeaastase vangistuse.

[Leitud mobiiltelefoni] omastamise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus mõistis antud juhul karistuse alla keskmise määra ehk neli kuud vangistust.

Kokku mõistis kohus aga kõigi kuritegude eest liitkaristuse, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mis oli kolmeaastane vangistus. Lisaks jättis kohus Seppa varasemast karistamatust arvestades vangistuse täitmisele pööramata, mõistes selle tingimisi. Kui tegu on esmase õigusrikkumisega, kaalub kohus kindlasti võimalust anda süüdimõistetule võimalus edaspidi kuritegudest hoiduda ja mitte mõista talle esimese karistusena reaalset vangistust. Antud juhul leidiski kohus, et Seppa puhul puudub vajadus mõista talle reaalne vangistus.

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 08/02/2017 22:38:47



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.2875611782074