Küsitlus

Milline Tartu kõrgkool on sulle armsaim?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tanel Pärn ja teised rattaentusiastid saavad edaspidi aasta ringi vuramist viljeleda märkimisväärselt puhtamas keskkonnas. Mari Mets

Kuigi välja vaadates võib jääda mulje, et see küsimus on igaveseks päevakorrast maas, tõotab uus teede talihoolduskava puhtamat kulgemist ka jalgratturitele.

Märtsis välja kuulutatav riigihange otsib head peremeest 30 kilomeetrile kõrvaltänavatele ja kergliiklusteedele. „Need teed nõuavad sisuliselt vaid traktoritööd, aga tänavahooldus kogupaketina oluliselt keerukamaid vahendeid, tänavapuhastusautosid ja tehnikat ja nii edasi,“ selgitas reformierakondlasest abilinnapea Valvo Semilarski, miks ei võinud pisiteede hooldust „suure“ üldhankega liita.

Tööpäevaga korda

Selline eraldamine võiks abimeeri hinnangul säästa linnale rahalisi vahendeid ja säilitada tihedamat konkurentsi. „Väiksematele ettevõtetele on antud võimalus – suures hankes osalemine eeldab oluliselt võimekamat tehnilist valmisolekut ja ilmselt sinna väiksemad ei küüni,“ selgitas ta.

Kuna tegu on hooajalise tööga, siis ei alga uus hange mitte tulevast aastast, vaid juba oktoobrikuust. „Pakutakse hinda esimeseks aastaks ja seda hinda jääb tulevikus reguleerima statistikaameti väljastatav kvartaalne koefitsent, mis arvestab materjali, masinate ja tööjõu hinda,“ rääkis Semilarski.

Puhastajate valmisolek peaks kõrvaltänavatele tagama teise seisunditaseme, mis tähendab lume likvideerimist 12 tunni jooksu. Kergliiklusteed aga kerkivad suisa kolmandale tasemele ja peaksid puhtaks saama kaheksa tunniga. Millised lõigud juba lumeikke alt vabastatud on, hakkab tulevikus näha olema linna interaktiivselt kodulehelt. „Usun, et see abistab talviseid kergliiklejaid päris hästi,“ lisas abimeer.

Suurema tähelepanu kergliiklusteedele tingib Semilarski sõnul see, et rattasõitjate osakaal on tänavapildis märgatavalt kasvanud. Seetõttu ongi linn hooldatavat kilometraaži tõstnud ja uusi objekte lisanud. „Nimetagem või uut Ihaste silda ja seal kulgevaid kergliiklusteid,“ tõi abimeer näite. „Selge see, et iga jalgratturi ette sahk alati ei jõua, aga ei ole olnud nii-öelda otsest nurinat, rahulolematust, et võiks seda taset tõsta.“

Aga rehvid?

Paraku leidub ka kriitikuid, kelle hinnangul ei pruugi teehooldus sugugi mitte alati tõhus olla. „Tänavu on kõik väga hästi, aga eelmistel aastatel, kui lund tuli vähegi rohkem ja see hooldamise tihedus oli kõigiti nõuetekohane, jäi ometi mingisugune kiht lahtist lund, mis tegi minu arust küll sõitmise raskeks,“ kurtis IRLi rahvasaadik Avo Rosenvald.

Kuigi uuendused on Rosenvaldi arvates küll iseenesest positiivsed, pole tegu siiski lõplikult hea lahendusega. „Värskelt loeme praegu internetist, et Tallinnas kurdetakse, et teravad kivid, graniitkillustik lõhub talverehve. Kui see tõesti tõsi on, siis on asi halb,“ põrutas ta. „Siin tasub hoolega vaadata, kas on võib-olla paremaid lahendusi, kui kalli raha eest jalgrattateede paremaks, aga mitte päris heaks tegemine.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 01/02/2017 21:14:38



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25698494911194