Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Eskiis: OÜ InfraBIM

Kuigi legendaarne Kaarsild aprillis pooleks aastaks remonti läheb, jäigi lahendamata küsimus, kuidas jalakäijad senikaua teise jõepoolega kontakti peaksid astuma.

Tänavusse eelarvesse on planeeritud silla rekonstrueerimiseks 400 000 eurot ja orienteeruvaks tööde kogumaksumuseks kujuneb ilmselt kuni miljon. Selge on, et sild saab kummaltki poolt senisega võrreldes meetri jagu laiust juurde ja silla alla raeplatsi poole kerkib terasest kergliiklustee, mis tuleb turuhoone poolt jõe peale ja väljub Hesburgeri tagant. „Selleks, et ei tekiks konflikti Raekoja platsi poolse valgusfoori ees kergliiklejate vahel,“ põhjendas reformierakondlasest abilinnapea Valvo Semilarski.

Otse burgereid õgima

Sootuks teise ilme annab jõeületusele tulevikus uus valguslahendus, sealhulgas dekoratiivvalgustus. „Planeeritud on ka helilahendus ja elektrikaablite täielik väljavahetus,“ lisas abimeer.

Ajutise ülekäigu jaoks otsis linn küll taskukohast varianti, kuid seda mõistliku hinna eest ei leitudki. Viimase uuringu kohaselt käib üle silla päevas keskmiselt 7000 inimest. „Sama uuringu raames uuriti ka Võidu silda, mida ületab päevas orienteeruvalt 500 kuni 1000 kergliiklejat, ja teadaolevalt oli meil ka Võidu sild kapitaalses remondis mõnda aega tagasi,“ lohutas Semilarski.

Pikalt seisis laual võimalus paigutada ajutine sild Hesburgeri-poolsesse külge, kuna Atlantise-poolsel hakatakse samal ajal rekonstrueerima kaldakindlustust ning sinna perimeetrisse ajutist silda rajada ei saa. „Silla ava selles lõigus on orienteeruvalt 60 meetrit ja see oleks siis tarvis võimalusel katta, kui see tehniliselt võimalikuks osutub,“ selgitas abilinnapea.

Alternatiivseks lahenduseks olnuks Semilarski sõnul ringliiklus tasuta bussi näol, mis alustaks Atlantise poolt ja põrutaks teisele poole Vabaduse puiestee äärde üle Võidu silla. Vastassuunal vuranuks ühissõiduk üle Vabaduse silla, nii et ring kestnuks kokku orienteeruvalt 15 minutit, mida lõpuks üleliigseks ajakuluks hinnati
85% lukus

Opositsioonilise IRL-i fraktsiooni juht Jüri Kõre märkis aga juba enne lõplikku otsust, et alternatiivid on üsnagi vähetõenäoliselt teostatavad nii ebamugavuse kui hinna tõttu. „Meil ei ole täna head lahendust selleks, et tartlased päris mitme kuu jooksul üle jõe mugavalt saaksid,“ tõdes ta.

Isamaalise Tartu Kodaniku ninamees Imre Mürk meenutas samas, et linn on maha mänginud võimaluse rajada ajaloolise Kivisilla taastamise näol midagi tõeliselt tähelepanuväärset ja pikemas perspektiivis olulist. „Praktiliselt 85% linnaeelarvest on seotud juba antud lubaduste ja seadustega ja meil on väga vähe võimalusi midagi tähenduslikku teha ning linna vääristada ja edasi arendada,“ sõnas ta. „Kivisild oleks olnud üks võimalus. See miljon, mis me praegu investeerime, on ikkagi kompromiss, see ei ole minu hinnangul piisavalt väärikas lahendus, arvestades seda, millised plaanid on meil Holmi piirkonna väljaarendamisega.“

Autor: Kaur Paves, kaur@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 26/01/2017 10:45:25



test version:1.3706638813019