Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kui riik tõsimeeli Tallinna linnahallile õla alla paneb, võib sellest kujuneda kabelimats Taaralinna konverentsiturismile. Wikipedia

Tartus on rahalisest vaatenurgast olnud märksa lahedamaid aastaid kui alanud 2017.

Linnavalitsuse liikmed on 2017. aasta eelarveprojekti eri infokanalites üsna detailselt kirjeldanud ja selle jutu kordamiseks puudub vajadus. Loetletud prioriteetide rida on nii pikk, et pigem tekitab tunde nende puudumisest. Enamiku eelarveridade taga on ju tavalised hädavajalikud kulutused, on need siis koolide või kõnniteede korrashoid, lastele huvitegevuse või eakatele hoolekande korraldamine.

Kuna koalitsioonipoliitikute kiitust on eelarvele omajagu olnud, siis oleks õiglane rääkida ka nõrkustest. Rohkem kui pool investeeringurahast (22 miljonit 35-st) on võõrvahendid, Euroopa Liidu ja Eesti riigi toetus ja laen. Tartu majandusteadlased tuletavad poliitikutele järjekindlalt meelde väljumisstrateegia (Brüsseli toetuseta elamaõppimise) koostamise vajalikkust. Aga vist on majandusteaduskonna hoone raekojast üleliia kaugel.

„Traditsioon“ näeb ette, et kohalike valimiste aastal kulub keskmisest rohkem raha asfaldile. Erand pole ka 2017. Eelarverea „teed, tänavad, sillad“ peal on varasema 6,7 miljoni asemel kirjas pea kolm korda suurem summa – 17 miljonit.

Aga isegi suure pingutuse peale ei meenu aastat, millal oleks tehtud nii palju toreduslikke kulutusi, kui on kavas tänavu (Pirogovi platsi ja Atlantise kaldapealse uuendamine, vanaisa ja lapselapse skulptuuri ja Tartu Maratoni monumendi rajamine jms). Kõik nimetatud on ju toredad pisiasjad, aga nendega toimetamise tuhinas kipuvad suuremad probleemid ununema.

Olgu või ühenduse pidamine laia maailmaga, kus kord on meie jaoks prioriteediks lendamine Ülemiste, siis Riia, siis hoopis Helsingi kaudu. Või tõuseb päevakorda kiirraudtee Varssavisse. Siis mitte nii kiire, aga tänasega võrreldes paremana tunduv rongisõit Tallinna või Riiga. Kuid tunnistame ausalt: pingutust, mis oleks võrreldav Haapsalu raudtee või Pärnu lennuvälja taastamise nimel tehtava tööga, pole tartlased seni vaeva vääriliseks pidanud.

Ja lõpetuseks, kas hunt, kui teda järjekindlalt susiks kutsuda, jätab ikka taluõuele tulemata ja lambad murdmata või mitte? Vist mitte. Aga selliseks susiks on Tallinna linnahall, mis juhul, kui ta konverentsikeskuseks peaks remonditama, vähendab hüppeliselt Tartu vastavaid võimalusi. Kui me midagi kiiret ja radikaalset ette ei võta. Sest kuigi praegune Ülenurme lennuplaan pole parim äri- ja huvireisijatele, on ta piisavalt sobiv konverentsile saabujatele.

Autor: Jüri Kõre (IRLi fraktsiooni esimees), toimetus@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 11/01/2017 21:26:12



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.25433897972107