Kadakasaun ja mudamask meelitavad veesõpru

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Maheda valgusega looritatud ruum peaks lõõgastama ka kõige suuremas stressis vaevleva külastaja. Sten Sang

Tartu Ekspress käis verivärskes VSpas koos prooviklient Annabeliga mõõtmas hotelli valmidust rahva lõõgastamiseks. Lingvistilist programmeerimist tudeeriv neiu kõrvutas seniseid spaakogemusi ning hinnang anti kogu hoonele alates liftinupust kuni hommikuse lõheviiluni.

Saabume laupäeva õhtupoolikul aadressile Riia 2 vastavatud hotelli Kvartali hüpersupermegakeskuses. Retseptsioonis tervitab müügijuht Triinu Teras ning teatab heaolunoodiga hääles, et huvilised on neid juba üles leidnud.

Ehitustööd kestavad

Veidi murelikuna lisab turundusjuht küll, et maja pole veel sada protsenti avatud ja seetõttu pakutakse klientidele soodsamaid hindu. Täielikku tegevusvalmidust lubab naine poole detsembri pealt. Hellalt ulatatakse kostilistele tutt­uued sviidi uksekaardid ning avastusretk algab.

Kolmandale korrusele pea 70-ruutmeetrise toa ukse taha jõudes kohtume veel viimast lihvi andva puhastusteenindajaga. Vilgas naisterahvas naeratab ja kadunud ta ongi. Kiirelt katame valgete põhjamaalaste ihud veel valgemate VIP-hommikumantlitega.

Annabel tõmbab omale keskmise suurusega rüü selga ja mina upun ekstrasuure valge kanga sisse. Keeran aga käised üles ning hoian kõndides veidi mantlisaba üleval ja tee kauaoodatud veemõnudeni algab.

Saunasõbra uus lemmik

Kohese sümpaatia teenib välja madal lagi ning mahe valgus. Basseinis hulbib ringi umbes kümmekond inimest ja teist sama palju tunneb end hästi lebodiivanitel. Julgemad vilksavad aeg ajalt saunaalalt sisse ja välja.

Seal liiguvad pealinnast sünnipäeva tähistama tulnud 24-aastane klienditeenindaja Triin ja temast neli aastat vanem graafiline disainer Keith. Mees kinkis pruudile hällipäevaks spaakülastuse ning siiamaani on nad mõlemad kogetuga rahule jäänud. Keith kinnitab: „Varem meeldis kõige enam Laulasmaa spaa, kuid nüüd kaalun edaspidi siia tulekut. Parim osa on kadakasaun ja soolavann!“

Veel kiidab mees õues asuvat mullivanni ning vastsadanud lund, mis annab hea emotsiooni. Erilise hüvena toob disainer välja mittelibisevad põrandaplaadid. Triin aga soovib spaavõimaluste juurde infotahvleid. „Just soolavanni juures võiks olla kirjalik hoiatus, et mikrovigastustega nahal ei maksa sinna minna,“ sõnab naine. Keith tahaks näha infot erinevate aroomisaunade juures – siis saaksid ka külastajad kasutegurist õigesti aru. Mingeid liutorusid ega ekstreemradasid kumbki saunalistest juurde ei ihale.

Kus on toru?

Veidi äkilisema loomuga Annabel aga avaldab mitmel korral igatsust just liutorude järele. Õnneks rahustab ekstreemisõpra korraliku mulliga vann, mis kohati massaažifunktsiooni täidab.


Põnnidele pakub spaa omaette mängulist basseini, huvilisi jagus möllama parajal hulgal.

Neiule tundub natuke koomiline, kuidas vees mõnulejaid on pandud valvama paras ports vetelpäästjaid. Sama tähelepanekuga esineb tallinlane Keith. Mehele jääb segaseks, miks noori helesiniste pükstega elupäästjaid nii suurel hulgal ringi liikus. Hotelli poolvalmidusest andis tema hinnangul aimu kerge krohvipuru paari valitud toa põrandal ja puuduv prügikast. See omakorda kogu emotsiooni laastama ei hakanud ning tekkinud prügile leiti oma vahenditega koht. Pigem tunneb kaugelt tulnud külaline heameelt õiguse üle olla üks esimestest.

Pühalik ööuni

Õhtusöögile suundume VCafe ruumidesse, kuna hotelli enda restoran hilisemat kehakinnitust veel ei paku. Tõeliste eestlastena libistame silmad tuimalt üle kanast ja sealihast ning jääme ärevalt hoopis forelli ootama. Punane kala saabub ning näib proovi­kliendile teisel pool söögilauda ahvatlev. Palava sümpaatiapuhangu saab omale ka peagi saabuv soe šokolaadikook. Võib sõbrale soovitada küll, jääme pakutuga kenasti rahule.

Sündsate kodanikena liigume pärast maitsemeeli hellitanud õhtusööki sviiti tagasi ning klõpsame megateleri „Anna Karenina“ telelinastuse peale. Öö südalinna melus puhkavas majas möödub üle ootuste tasasel toonil. Ei mingit kolinat, hääli, tuututavaid masinaid ja laulvaid pidulisi linnatänaval. Täielik vaikus rõõmustab kõrva ja hommik saabub sulnis meeleolus.

Puder kosutab

Tõsise vanainimesena liigun hommikusöögile enne Annabeli ning püüan proovida Rootsi lauast võimalikult palju huvipakkuvaid produkte. Üle kümne kulinaarse saavutuse siiski taldrikule ei mahu ja toekas eine rändab ampsu haaval lõõgastuja kõhtu.

Vahepeal vestlen kõrvallauda saabunud Keithi ja Triinuga ning paar lippab peagi uuele saunatiirule. Seekord on noortel plaanis lasta kaladel jalgu näkitseda. Lahkume hotellist tõsiselt puhanud tundega ning hetkeks näib, et elu hallis Eestis on kuidagi värvi juurde saanud.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 08/12/2016 09:48:17



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.30000495910645