Väänlemine aitab seljavalust priiks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Voltimine ja kaardumine kuulub lahutamatult treeningu juurde. Sten Sang

Õhtupimeduses kogunevad naised Aleksandri passaaži kolmanda korruse treeningsaali end kokku ja jälle lahti voltima. Mis ometi paneb inimese end selili palli otsas tasakaalu hoides jalgadega käärasendit võtma? Vastus peitub paranevas lihasvormis ja kadunud liigesevaludes.

Oma sisemiste lihaste eest on hoolt kandma tulnud 31-aastane kontoritöötaja Annika. Naine on tegelenud varem pikalt rühmvõimlemisega, kuid ajapikku tekkisid liigesemured. Algajale soovitab ta Pilateses käia kaks korda nädalas.

Matt ja vahurull

Ise venitab ja trimmib Annika end kolm kuni neli korda nädalas ja tulemust hindab heaks: „Lihastoonus on paranenud ja kere süvalihased toestavad paremini luustikku.“ Ka jalavalusid esineb treenijal vähem, kuna kogu keha töötatakse tunnis läbi.

Annika ootaks Pilatese hüvedest osa saama mehi, aga nad ei ole veel nõus jõusaalist lahkuma. Seetõttu ongi praegu keskmine matil koolduja kolmekümnendates naisterahvas. Nooremad ootavat rohkem rapsimist Scooteri saatel ja idülli hinnata ei oskavat.

Idee poolest sobib selline võimlemine oma rahulikkuse tõttu hästi ka pensionieas kodanikele. Ainult ravimite sisse ahmimisest abi loota olevat trennihuvilise Annika hinnangul rumalus. „Oma keha eest on siiski vaja hoolt kanda ning Pilates on hea vaheldus vesivõimlemisele ja kepikõnnile,“ on entusiast kindel.

Ta lisab, et inimestes on kujunenud arusaam, et keha teenib meid niisama. Päris nii see siiski ei ole: oma keha eest on vaja hoolitseda ja seda tugevana hoida. Oma kodusest treenimise arsenalist nimetab naine vahurulli, matti ja kahes suuruses võimlemispalle.

Peagi kuuekümneseks saav aastakümneid kokana töötanud Vanda tuli trenni liigestele tugevust saama. „End lamavast asendist istuvasse rullitud ma küll ei saanud,“ heidab naine endale ette.

Muud algajate tunnis tehtud harjutused hindab proua jõukohaseks. „Väga meeldib isiklik lähenemine – justkui füsioteraapias oleksin abi saamas!“ jääb patsient pakutuga rahule.

Esimene eestlane

Mõned päevad hiljem tunneb matil pöörelnu mõningast lihassurinat. Ilmselt ei ole sisemised lihased nii heas vormis kui võiksid olla, arvab tunnis osaleja.

Tartu ülikooli terviseteaduse magistrikraadiga treener Krista Lukner läbis esimese eestlasena Body Control Pilates koolituskursuse Londonis. Seejärel hakkas üle kümne aasta rühmvõimlemist võistlusspordi tasemel harrastanud naine klassikalise Pilatese tehnika treeneriks. Oma tee selle alani leidis ta pärast arvutitööst tingitud sundasendi halva mõju tajumist. Naise kinnitusel aitab oma keha tunnetamine kohe reageerida pinge tekkimisel mis iganes piirkonnas. Üldjuhul piisab juba mõõdukast venitusest, et ebamugavus kaoks ja enesetunne paraneks.

Passaažis tegutseb Krista alates septembrist, varem vääneldi Tähe tänaval erakooli ruumides. Iga nädal käivaid huvilisi on kogu klientuurist kümnendiku jagu. Naise sõnul tuleb loobumine kergelt: „Enamasti mingi aeg käiakse ja siis tekib pikem paus treeningutest ning inimene kaob trennist sootuks. Pilatese treeneri amet on töö, mida saab teha ainult südamega ja rikkaks sellega just ei saa.“

Tuleviku eesmärgina toob Krista välja tervist hoidva ja säilitava klassikalise Pilatese treeningute tutvustamise ja püsiharrastajate arvu kasvatamise. Samuti tahab treener näha, et vanemad inimesed julgeks Pilatesesse tulla. Praegu tundub naisele, et püsib pigem eelarvamus ala liigsest raskusest.

Riigitäis seljahaigeid

„Tegelikult on see üks vähestest liikumisviisidest, mis sobib hästi vanemale inimesele,“ kinnitab Krista. „Ühiskond vananeb ja oodatav eluiga pikeneb. Võimalikult terveks eluks peab teadlik liikumine olema osa elust.“

Väikeettevõtjana hindab naine võistlemise suurfirmade hindadega väga raskeks. 20-30 inimest saalis võimaldab soodsamat hinda, ent Krista stuudios toimuvad treeningud väikestes gruppides ja iga klient saab juhendamist omal nahal tunda. See on privaatsust hindavale inimesele oluline ja taolist teenust suured spordiklubid üldjuhul ei paku.

Krista usub, et tulevikus hakkavad inimesed sellist personaalsust ja privaatsust rohkem hindama. Treener näeb, et mujal maailmas see tegelikult juba toimib nii, Eesti on lihtsalt praegu veel natuke sellest arengust maas.

Paljud arstid soovitavad patsientidele just Pilatese treeninguid – see sobib suurepäraselt seljaprobleemide, vigastustest taastumise ja liigesemurede korral. Lukneri kinnitusel sobib võimlemisravi isegi osteoporoosi ja Parkinsoni haiguse põdejatele. Koostöö erapraksiste ja riigi vahel on ülivajalik ja oodatud, kuna riiklikud taastusraviarsti järjekorrad on pikad. Praegu toimiv koostöö siiski kahjuks puudub, sest riigiveski jahvatab aeglaselt.

Ürgmees käärasendisse

Koolides peaks naise hinnangul rohkem selgitama liikumise kasulikkust ja Pilatese tutvustamistunnid oleks siin üheks võimaluseks. Ala sobib seejuures pigem püsivamale ja kannatlikumale vanema kooliastme õpilasele. Gümnaasiumiõpilastele tutvustavate kursuste läbiviimist on treener varemgi mõttes mõlgutanud.

Elu näitavat siiski, et paljud kliendid jõuavad Pilatesesse just pisut vanemas eas, kui hakkavad tekkima esimesed tervisemured. Noortel on tervis niigi hea ja ilmselt ei osata veel hinnata fakti, et selle hoidmise nimel peab pidevalt vaeva nägema.

Paradoksaalsel kombel on ala isa Joseph Pilates ise meesterahvas, aga miskipärast on selle treeningstiili vallutanud just naised. Kristale tundub, et meestel on treeningute suhtes tugev eelarvamus. Teadmatusest ja hirmust naistele alla jäämise ees hoiavad isased end mattidest ja pallidest ohutusse kaugusesse. Abiks võib Krista arvates olla meestreenerite pealetung ja eeskujuks seismine.

Tahaks joosta

Naise kinnitusel on sund­asendis töötava inimese suurim viga pausidest loobumine ja tekkiva terviseprobleemi märkamata jätmine. Krista lisab: „Meie kehad on loodud liikuma ja üle tunni samas asendis viibimine jätab kehale oma jälje. Aja jooksul tekivad lihaspinged, mis viib edasi põletikuni ja see omakorda toob kaasa valu. Valu ei lase meil liikuda ja tekib suletud ring.“ Sundasendid jätavad füüsilise jälje kehale ja liikumispuudus mõjutab vaimu ja mõtlemist. Liikumatu keha uinutab lõpuks vaimu ja tekib üleüldine krooniline väsimus, nendib treener.

Kahtlemata on rattasõit ja jooksmine Krista silmis väga head liikumise viisid ja parandavad südameveresoonkonna tööd. Samas jäävad mainitud harrastused ühekülgseks ja hõlmavad ainult suuri lihasgruppe. Naine on kogenud juhuseid, kus suure osa elust jooksmisega tegelenud kliendid jõuavad seljavaluga Pilatesesse. Nähtavasti ei piisa ainult jooksmisest, vaid on vaja tugevdada süvalihaseid, mis toetavad keha tugi- ja liikumisaparaati. Treeneri sõnul arendabki Pilates eeskätt painduvust, tasakaalu ja koordinatsiooni. „Need on oskused, mis vanuse kasvades muutuvad üha olulisemaks!“ võtab Krista säravail silmil teema kokku.

Autor: Sten Sang, sten@tartuekspress.ee
Viimati muudetud: 08/12/2016 00:10:07



Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia

test version:0.2557098865509